Neljapäev, 11.02.2016
KontaktInimesedÕppetööKoolieluDokumendidTagasivaadeStatistikaFotoalbumVilistlaseleSisukordE-õpe
Koolielu
HuvitegevusÕpilasesindus - KÕPTraditsioonidKooli aastapäevFüüsikavõistlusViie kooli võistlusAuhinnadTulemusedNelja kooli kohtumineProjektidKoostööpartneridToitlustamine
VIIE KOOLI VÕISTLUSEST


1965.a. leppisid Viljandi I kk ja Tartu I kk reaalainete õpetajad (eesotsas Endel Meidla ja Kalju Krusega) kokku, et algatatakse uudne üritus - koolidevaheline matemaatika-, keemia- ja füüsikaülesannete lahendamise võistlus. Võistluse eesmärgiks oli parandada noorte ettevalmistust täppisteaduste olümpiaadideks, anda õpilastele võistluskogemusi, kasvatada huvi täppisteaduste vastu ja luua koolide sõprussidemed. Toimumisajaks planeeriti ajavahemik olümpiaadide kooli- ja maakonnavooru vahel.

Sama aasta 4.detsembril toimuski esimene koolide võistlus, mille korraldas Tartu I kk. Nimetatud kahe kooli kõrval osales esimesel kohtumisel ka Nõo keskkooli võistkond, kuid ainult matemaatikas. Aasta hiljem Viljandis osales Nõo esindus edukalt juba kõigis kolmes aines. Neljandal võistlusel 1968/69 õ.-a. lisandus kolmele võistlevale koolile Tartu V kk. Ning ürituse praegust nime -viie kooli võistlus- sai esmakordselt tarvitada 1972/73 õ.-a., mil lülitus ka Tartu II kk. Need viis kooli võtavad üksteiselt mõõtu igal õppeaastal praeguseni.

Esimesed koolide kohtumised vältasid ühe päeva. Võisteldi samaaegselt nii matemaatikas, keemias kui füüsikas ning iga kool pani kõigi kolme aine jaoks välja kuueliikmelised võistkonnad. Seega võistles korraga 3*3*6 = 54 õpilast. Alates neljandast võistlusest (liitus neljas kool) on selle kestvus kaks päeva. Muutuse tingis võrdus 4*3*6 = 72 ja niisuguse hulga õpilaste üheaegset võistlemist on keeruline hästi korraldada. Esimese päeva enne- ja pärastlõunal toimuvad kaks ala ning teisele päevale jääb mõõduvõtt kolmandas aines (nende toimumisjärjekord aastate lõikes muutub) ja võistluste lõpetamine. Uued reeglid lubasid suurendada koolide võistkondi igas aines kuuelt õpilaselt kümneni. Teisisõnu võistleb viie kooli võistlusel näiteks keemias üheaegselt 5*10 = 50 õpilast, seejärel matemaatikas ning ka füüsikas samuti 50. Kui esimestel üritustel sai iga õpilane võistelda vaid ühes aines ning kooli koondvõistkonda kuulus 18 õpilast, siis peale kirjeldatud muutust lepiti selle maksimumsuuruseks 20 õpilast. Seega peavad mõningad neist lahendama ülesandeid kahes või isegi kolmes aines.

Teine oluline muutus osalemisreeglites lepiti kokku 1975/76 õ.-a. Selle ajani oli võistlejate vanuseline koosseis vaba ning nendeks olid enamjaolt abituriendid. Uue kokkuleppe järgi peab kooli võistkonda igas aines kuuluma vähemalt kaks IX (alates 1988/89 õ.-a.-st X) klassi ning samuti kaks X (XI) klassi õpilast. Niisugune lisatingimus tähendas uusi nõudmisi ka ülesannete raskusastmele. Tehti kokkulepe, et koostatud 5-st ülesandest peaks vähemalt 3 olema (ainekava mõttes) jõukohased IX (X) klassile, 4 ülesannet X (XI) ning 5 ülesannet XI (XII) klassile. Sageli on aga ülesannete koostajad, kelleks on läbi ürituse ajaloo olnud Tartu Ülikooli õppejõud, leidnud võimaluse, et kogu ülesannete komplekt on kõigile lahendatav.

Ürituse algne mõte oli osalemisrõõmu pakkumine ennekõike vanemale kooliastmele. Alates 1972/73 õ.-a. toimub ka viie kooli eelvõistlus matemaatikast, kus kohtuvad omavahel koolide V-X (VI-XI) klasside kümneliikmelised võistkonnad. Eelvõistluse ja põhivõistluse eesmärgid langevad ühte. Eelvõistlus toimub põhivõistlust korraldavas koolis, kuid umbes üks kuu varem. Ülesanded koostatakse ning lahendusi hinnatakse koolide õpetajate poolt. Tulemuste põhjal selgitatakse klasside kaupa parimad koolid. Iga klassi kümme parimat lahendajat saavad viie kooli võistluse diplomi.

Ka viie kooli põhivõistlusel reastatakse osalejad nii individuaalselt kui võistkondlikult. Individuaalse paremuse määrab punktisumma, millega on hinnatud ülesannete lahendust. Tööde hindajateks on õpetajad ja iga kool parandab enamasti ühte loosiga määratud ülesannet. Võistkondlik paremusjärjestus aineti määratakse võistlejate kohapunktide põhjal. Sarnaselt selgitatakse välja ka õpilaste ja koolide pingerida kõigi kolme ala kokkuvõttes. Koolide poolt kaasatoodud auhindadega tunnustatakse iga ala kolme paremat ning esikolmikut kolme ala kokkuvõttes. Samuti parimat tüdrukut kokkuvõttes ja iga ala arvestuses eraldi. Ning ka iga aine arvestuses edukaimat X klassi õpilast ja parimat samast klassist kolme ala kokkuvõttes. Võistlejaid, kes saavutavad koha esikuuikus, auhinnatakse viie kooli võistluse diplomiga. Võistkondlikus arvestuses antakse igas aines välja rändkarikad esikolmikusse kuulunud koolidele. Parimale koolile kolme ala kokkuvõttes antakse aastaks vastutavale hoiule viie kooli kohtumise nn suur raamat, kuhu on kogutud võistluste tulemused läbi aastate.

Austamaks võistluse käimalükkajate mälestust, on loodud ka mõningad nimelised rändauhinnad. Matemaatikavõistluse individuaalselt parim õpilane saab Endel Meidla nimelise rändauhinna. Õpilasele, kes on parim kolme ala kokkuvõttes, antakse Harry Keerutaja nimeline rändauhind. Parimale matemaatikaülesannete lahendajale X klassist omistatakse Kalju Kruse nimeline rändauhind.

Viie kooli võistlusel on pikk ajalugu. Sellel on osalenud hulgaliselt inimesi, kelle nimed seostuvad täna teadusega, ettevõtlusega, meditsiiniga, riigijuhtimisega, spordiga, haridusega jne. Küllap seostub neil kõigil selle üritusega mitmesuguseid vahvaid muljeid ja mälestusi ning niisugusena täidab ta jätkuvalt oma ülesannet. Siinkohal võib märkida, et võistlus on muutunud tänaseks rahvusvaheliseks. Nimelt on alates 1992 aastast võtnud mitmetelt võistlustelt osa ka H. Treffneri Gümnaasiumi sõpruskool Uppsalast.

CRJG matemaatika-füüsika ainekomisjon