Päevaraamat

Meie tegemised septembris 13. september moonika.parna


Lennuülene loodusõpetus

Septembrikuu viimasel päeval toimus 4. klasside loodusõpetuse tund ühiselt. Teemaks kaart. Lapsed jaotusid piltide põhjal gruppidesse. Selgitasime ühiselt, mida tuleb teha, aega andsime 2 tundi. Töölehed sisaldasid kooliümbruse aerofotot, kaarti ja ülesandeid. Osa ülesandeid lahendades tuli minna õue ja märkida kaardile kooli ees toimunud muudatusi.

Lõpuks tegime jälle ühiselt kokkuvõtte. Tund täitis oma eesmärgid. Lastele meeldis, õpetajatele ka. Kindlasti ei jää selline ettevõtmine viimaseks.

Õpetaja Rita Kadaja

Teaduspäev

20. septembril toimus Jakobsoni kooli ja Taibukate Teaduskooli ühine teaduspäev. 5. – 9. klassi õpilased osalesid erinevates töötubades. Õpilased said teha jäätist vedela lämmastikuga, valmistada seebikivist soovipärase lõhnaga seepe, taaskasutada vanapaberit,  uurida järvevee elustikku, valmistada fooliumist ja müntidest keemilist patareid, keeta piimast plastmassi ning eraldada DNA-d. Samuti oli õpilastel võimalik täiendada oma teadmisi jäätmete sorteerimisest, samblike salamaailmast ja inimese mikrobioomist. Robootika töötoas katsetasid õpilased Codey Rockey roboti programmeerimise võimalusi ning panid roboti andurite abil takistusest mööduma. 

Töötubade vahepeal lennutasid kosmoseringi õpilased taevasse kosmosesondi. 

Aitäh Tartu Ülikooli geneetikutele, Keskkonnaametile, Bonifatiuse Gildile, Taibukate Teaduskooli ja meie kooli õpetajatele. 

Oli tore uute teadmiste avastamise päev! 

Loodusainete õpetajate nimel Maila Visnap

 

Kosmosesondi lend 2021

Käes on jälle ilus septembrikuu ja õige aeg kosmoseringil koguneda ning sond stratosfääri poole saata. Eelmine sondilennutamine toimus umbes aasta tagasi. Kahjuks eelmise lennu bioloogiakatse meil kõige paremini ei õnnestunud ja seetõttu otsustasime katset korrata.  Eesmärgiks on saata stratosfääri erinevate taimede seemned, mõõta nendele mõjuvat kosmilist kiirgust ja pärast jälgida taimede idanemist ning aru saada, kas kiirgusel oli idanemisele ka mingi mõju.

Kontrollisime sondi ning pardaarvuti tarkvara. Samuti panime valmis kosmosesse minevad seemned. Seekord saatsime üles punased ja rohelised läätsed, redise-, tilli- ning salatiseemned, viimasena lisandus veel kuivpärm.

Lennupäevaks valisime 20. septembri. Eelnevad ilmaennustused ei lubanud just kõige paremat ilma, kuid õnneks lennupäeval valitsesid väga head tingimused. Eelmisel päeval otsustasime ühe kaamera vahetada parema vastu ja see lisas sondile tublisti kaalu. Seetõttu pidime ka uuesti üle arvutama vajaliku heeliumi koguse ja saime lisaks uue prognoositava lennutrajektoori. Prognoos lubas meil sondi teele saata Jakobsoni kooli staadionilt, alla pidi ta kukkuma Abja-Paluoja kandis. Prognoositav maksimaalne kõrgus oli 35,5 km.

Lennupäeva hommikul kogunesime staadionile. Lisaks praegustele kosmoseringi liikmetele oli meile appi tulnud ka mõned eelmise aasta õpilased ja suurte kogemustega Mikk Mihkel Vaabel. Alustasime stardipaiga ettevalmistusega. Stardieelne kontrollnimekiri oli mitu lehekülge pikk. Tuli ette ka ootamatusi: heeliumit oli juurde vaja, ballooni otsad ei sobinud, sond ei andnud signaali jpm.

Õnneks said kõik probleemid lahendatud ja pall heeliumiga täidetud. Vahepeal oli staadionile kogunenud suur hulk õpilasi, kes meie tegemisetele kaasa elasid. Julgemad said ka ise käed külge panna. Kell 12.10 olid kõik asjad üle kontrollitud ja sond stardiks valmis. Rõõmuhõisete ja aplausi saatel läks ta stratosfääri poole teele.

Seejärel tuli stardiplats kiirelt kokku pakkida ning sondi jälitama asuda. Õnneks saime enne veel kõhud täis süüa ja see järel istusime juba autodesse.

Võtsime suuna Kilingi-Nõmme poole, kuna hetkel näitas prognoos, et sond peaks just sealkandis maanduma. Kilingi-Nõmmes uuesti prognoosi vaadates oli maandumiskohaks Abjat. Ennustatav maandumiskoht liikus järjest enam Halliste poole ja seetõttu me Abjas üldse peatuma ei hakanudki,  vaid peatusime enne Hallistet põldude vahele jääval väikesel teel. Sisimas oli lootus, et ehk õnnestub sondi maandumist lähedalt näha. Kui sond oli 3 km kõrgusel, muutus maandumispaik Hallistele veel lähemale. Suundusime Hallistesse. Enne Hallistet nägi Roland auto aknast puude kohal sondi, mis oli täpselt asula keskpunktis. Parkisime auto Halliste poe kõrvale ja sondi leidsime 100 meetri kauguselt heinamaalt. Tagasi kooli poole sõitsime koos sondiga.

Koolis vaatasime kiirelt üle kaamerate pildid ja salvestatud andmed. GPS-i andmetel lõhkes pall 38225 meetri kõrgusel, mis on Tartu Observatooriumi andmetel mitteametlik Eesti rekord. Samuti olid väga huvitavad kiirgusandmed. 25 km kõrgusel kasvas kiirgustase hetkega 30 korda, kuid sensori andmete põhjal kadus igasugune kiirgus ära 30-32 km kõrgusel ning tuli uuesti tagasi 33 km kõrgusel. Saadud andmed vajavad veel uurimist, kuna keegi ei oska praegu seletada vahepealset kiirguse puudumist. Seetõttu saime kutse Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnast, et uurida meie sensori võimekust ja andmete täpsust.

Kokkuvõttes võib öelda, et lend läks suurepäraselt korda. Saime väärt kogemusi, uusi teadmisi ja kontakte. Kindlasti tuleb katset veel korrata, sama sensoriga või juba millegi paremaga. Samuti tuleb nüüd seemned idanema panna ning jälgida tekkivaid erinevusi.

Kosmosering tänab kõiki kaasalööjaid ja abistajaid. Järgmiste lendudeni!

Laido Valdvee, kosmoseringi juhendaja

 

Kolmandate klasside ühistund

22. septembril toimus kolmandate klasside lennuülene tund, millega tähistasime sügise saabumist. Ühendasime loodusõpetuse kunstiõpetusega. Töö toimus kolmeliikmelistes rühmades, kuhu kuulus igast klassist üks õpilane. Esmalt pidi iga rühm leidma loodusest asju, mille värvus ja kogus oli ette antud. Seejärel rühmitati need vastavalt: elus, eluta või tehislik. Selgitati põnevaim leid. Järgnes pildi koostamine leitud asjadest. Oli huvitav, põnev ja koostöine tund.

Õpetajad Anne, Urve ja Tiiu

Kooli murdmaajooksu päev

Traditsiooniline kooli murdmaajooksu päev toimus 19ndat korda. Joosti samal rajal, kus võisteldakse juba aastaid.

Sama distantsi kasutamine annab hea võimaluse tulemusi võrrelda ja rekordjookse fikseerida. Sel korral sai rekordiga hakkama poiste c- vanuseklassi kuuluv 7.d klassi õpilane Kert Piirak, kes läbis 1100m ajaga 3.40,4. Varasem rekord kuulus 2010 aastast Roger Teori nimele tulemusega 3.44,6.

Murdmaajooksu päeval osales 414 õpilast. Erinevatel põhjustel ei osalenud 196 õpilast.

Kooli murdmaajooksu viisid läbi õpetajad Ants Kuusik, Kadri Kuusik, Aivar Hommik, Pille Hendrikson, Tanel Heli ja Piret Anette Inglis.

 

Vanusegruppide 3 parimat

 

Poisid E 2012-2013s 550m                        Tüdrukud E 550m

Osales 48 poissi osales 50 tüdrukut

1. Jesper Becker 3b 2.06,4                         1. Lysandra Soesoo 3c 2.12,0

2. Tauri Vändre 3a 2.08,0                           2. Kristelle Naber 3c 2.24,8

3. Rauli Kuus 2c 2.09,1                                3. Kadrili Oja 2b 2.25,7  

 

Poisid D 2010-2011s 1100m                    Tüdrukud D 550m

Osales 58 poissi osales 57 tüdrukut

1. Emil Kaigas 5c 4.14,8                              1. Berit Alliksaar 5a 1.55,8

2. Kristjan Aleksandrov 5a 4.28,3           2. Meribel Toomla 5b 2.01,1

3. Rasmus Seermann 5c 4.47,6              3. Juliette Johanson 5c 2.12,1

 

Poisid C 2008-2009s 1100m                 Tüdrukud C 550m

Osales 48 poissi osales 55 tüdrukut

1. Kert Piirak 7d 3.40,4 R                           1. Mia Lii Kaigas 6a 1.54,0

2. Hans Kristjan Kavak 7b 4.19,6             2. Elianna Murekas 7c 2.02,5

3. Ralf Kahu 7a 4.23,1                                3. Mirtel Kase 6c 2.03,6 

 

Poisid B 2006-2007s 1100m                Tüdrukud B 550m

Osales 32 poissi osales 65 tüdrukut

1. Rasmus Ronin Jõgi 9b 3.46,3             1. Merili Käsper 9c 1.47,1

2. Stern Urbel 9a 3.57,4                            2. Emma-Maria Kirsimäe 8a 2.03,7

3. Ruben Paabel 8c 4.03,4                       3. Krisette Sova 7d 2.04,9

Õpetaja Aivar Hommik

 

 

Jakobsoni kooli noored osalesid 29-ndat hooaega TV 10 olümpiastarti sarjas

TV 10 olümpiastarti 50. juubelihooaeg oli tavapärasest erinev. Kui juunikuuga on tavaliselt neljast etapist ja finaalist koosnev noorte kergejõustikusari hooaja lõpetanud, siis nüüd juunis alles algas. Kõiki muudatusi tingisid Covidi viirusest tingitud piirangud. Sarja vähendati neljalt etapilt kolmele ja finaal peeti septembri esimesel nädalavahetusel Kuressaares.

Meie kool osales esimeses grupis, kus osalevad suuremad koolid (sel aastal 24 kooli võistkonda). Kui läbi aastate on õnnestunud sarja kahel korral võita ja olla mitmel korral kolme parema hulgas, siis sel aastal jäi võistkondlikuks tulemuseks 9. koht.

Individuaalselt olid edukamad Rico-Richard Reiser (fotol), kes poiste nooremas vanuserühmas (11-12a) saavutas palliviskes 2. koha tulemusega 55.12 ja kuulitõukes 3. koha tulemusega 10.42. Tüdrukutest oli parim Mirtel Kase (fotol). Mirtel saavutas tüdrukute nooremas vanuserühmas kõrgushüppes tulemusega 1.40 3. koha. Kuressaares peetud mitmevõistluse finaalis teenisid mõlemad antud aladel ka alavõidu. Rico- Richard viskas palli 55.38 ja Mirtel hüppas kõrgust 1.46.

Kooli võistkonda panustasid veel: Juliette Johanson, Kert Piirak, Hannaliisa Rohumägi, Kristjan Aleksandrov, Mia Lii Kaigas, Emil Kaigas, Deneli Ojala, Andre Ületoa, Laura Tomingas, Meribel Toomla ja Anari Peedo.

Võistkonda juhendasid õpetajad Ants Kuusik ja Aivar Hommik.

Õpetaja Aivar Hommik

 

4.b rattamatkal Heimtali muuseumi

10. septembril olime hommikul koolimaja ees, valmis elu esimesele rattamatkale minekuks. Panime sõidureeglid paika ning rivistusime üksteise järele. Kõige ees õpetaja, siis 19 kiivris-vestis last ning sabaotsas Leona tädi Lilian. Remi ema turvas meid autoga ja tegi teekonnal pilte ning videoid.

Esimene raskus oli ringtee ületamine. Liiklus on seal eriliselt tihe. Õnneks on autojuhid väga tähelepanelikud ja viisakad. Lehvitasime neile tänuks ja sõitsime Heimtali poole.

Päevalillede põllu juures puhkasime ja tegime pilti.

Viinaköögi juurest läksime jalgsi, rattad käekõrval, mäest üles.

Muuseumis ootas meid giid Tiina. Istusime vanas klassitoas, vaatasime ja kuulasime koolielust üle 100 aastat tagasi. Seinal oli tuttav pilt – Carl Robert Jakobson!

Käisime muuseumimajas ringi ja nägime rahvarõivaid, vanu tööriistu, majatarbeid, kootud loomi ning palju huvitavat. Eriliselt lõbus oli naiste alukate lugu.

Nüüd teame vaibakunstnik Anu Rauast ning vahvast muuseumist Viljandi lähistel.

Muuseumiõues oli mõnus piknikukoht, kus sõime ja mängisime jooksumänge.

Tagasisõitu alustades tegime aia juures pilti, kus aialipid olid värvitud käpikuteks.

Heimtali bussipeatuse juures lehvitasime Maritile, Smillale ja Sandrale, kes sõitsid Ramsi poole.

Kooli juurde jõudes ootasid meid vanemad. Olime rõõmsad jällenägemise üle.

Oskasime väga hästi maanteel sõita, võime edaspidigi ratastega matkata.

 

Õpetaja Rita

Lennuülene loodusõpetus

Septembrikuu viimasel päeval toimus 4. klasside loodusõpetuse tund ühiselt. Teemaks kaart. Lapsed jaotusid piltide põhjal gruppidesse. Selgitasime ühiselt, mida tuleb teha, aega andsime 2 tundi. Töölehed sisaldasid kooliümbruse aerofotot, kaarti ja ülesandeid. Osa ülesandeid lahendades tuli minna õue ja märkida kaardile kooli ees toimunud muudatusi.

Lõpuks tegime jälle ühiselt kokkuvõtte. Tund täitis oma eesmärgid. Lastele meeldis, õpetajatele ka. Kindlasti ei jää selline ettevõtmine viimaseks.

Õpetaja Rita Kadaja

Teaduspäev

20. septembril toimus Jakobsoni kooli ja Taibukate Teaduskooli ühine teaduspäev. 5. – 9. klassi õpilased osalesid erinevates töötubades. Õpilased said teha jäätist vedela lämmastikuga, valmistada seebikivist soovipärase lõhnaga seepe, taaskasutada vanapaberit,  uurida järvevee elustikku, valmistada fooliumist ja müntidest keemilist patareid, keeta piimast plastmassi ning eraldada DNA-d. Samuti oli õpilastel võimalik täiendada oma teadmisi jäätmete sorteerimisest, samblike salamaailmast ja inimese mikrobioomist. Robootika töötoas katsetasid õpilased Codey Rockey roboti programmeerimise võimalusi ning panid roboti andurite abil takistusest mööduma. 

Töötubade vahepeal lennutasid kosmoseringi õpilased taevasse kosmosesondi. 

Aitäh Tartu Ülikooli geneetikutele, Keskkonnaametile, Bonifatiuse Gildile, Taibukate Teaduskooli ja meie kooli õpetajatele. 

Oli tore uute teadmiste avastamise päev! 

Loodusainete õpetajate nimel Maila Visnap

 

Kosmosesondi lend 2021

Käes on jälle ilus septembrikuu ja õige aeg kosmoseringil koguneda ning sond stratosfääri poole saata. Eelmine sondilennutamine toimus umbes aasta tagasi. Kahjuks eelmise lennu bioloogiakatse meil kõige paremini ei õnnestunud ja seetõttu otsustasime katset korrata.  Eesmärgiks on saata stratosfääri erinevate taimede seemned, mõõta nendele mõjuvat kosmilist kiirgust ja pärast jälgida taimede idanemist ning aru saada, kas kiirgusel oli idanemisele ka mingi mõju.

Kontrollisime sondi ning pardaarvuti tarkvara. Samuti panime valmis kosmosesse minevad seemned. Seekord saatsime üles punased ja rohelised läätsed, redise-, tilli- ning salatiseemned, viimasena lisandus veel kuivpärm.

Lennupäevaks valisime 20. septembri. Eelnevad ilmaennustused ei lubanud just kõige paremat ilma, kuid õnneks lennupäeval valitsesid väga head tingimused. Eelmisel päeval otsustasime ühe kaamera vahetada parema vastu ja see lisas sondile tublisti kaalu. Seetõttu pidime ka uuesti üle arvutama vajaliku heeliumi koguse ja saime lisaks uue prognoositava lennutrajektoori. Prognoos lubas meil sondi teele saata Jakobsoni kooli staadionilt, alla pidi ta kukkuma Abja-Paluoja kandis. Prognoositav maksimaalne kõrgus oli 35,5 km.

Lennupäeva hommikul kogunesime staadionile. Lisaks praegustele kosmoseringi liikmetele oli meile appi tulnud ka mõned eelmise aasta õpilased ja suurte kogemustega Mikk Mihkel Vaabel. Alustasime stardipaiga ettevalmistusega. Stardieelne kontrollnimekiri oli mitu lehekülge pikk. Tuli ette ka ootamatusi: heeliumit oli juurde vaja, ballooni otsad ei sobinud, sond ei andnud signaali jpm.

Õnneks said kõik probleemid lahendatud ja pall heeliumiga täidetud. Vahepeal oli staadionile kogunenud suur hulk õpilasi, kes meie tegemisetele kaasa elasid. Julgemad said ka ise käed külge panna. Kell 12.10 olid kõik asjad üle kontrollitud ja sond stardiks valmis. Rõõmuhõisete ja aplausi saatel läks ta stratosfääri poole teele.

Seejärel tuli stardiplats kiirelt kokku pakkida ning sondi jälitama asuda. Õnneks saime enne veel kõhud täis süüa ja see järel istusime juba autodesse.

Võtsime suuna Kilingi-Nõmme poole, kuna hetkel näitas prognoos, et sond peaks just sealkandis maanduma. Kilingi-Nõmmes uuesti prognoosi vaadates oli maandumiskohaks Abjat. Ennustatav maandumiskoht liikus järjest enam Halliste poole ja seetõttu me Abjas üldse peatuma ei hakanudki,  vaid peatusime enne Hallistet põldude vahele jääval väikesel teel. Sisimas oli lootus, et ehk õnnestub sondi maandumist lähedalt näha. Kui sond oli 3 km kõrgusel, muutus maandumispaik Hallistele veel lähemale. Suundusime Hallistesse. Enne Hallistet nägi Roland auto aknast puude kohal sondi, mis oli täpselt asula keskpunktis. Parkisime auto Halliste poe kõrvale ja sondi leidsime 100 meetri kauguselt heinamaalt. Tagasi kooli poole sõitsime koos sondiga.

Koolis vaatasime kiirelt üle kaamerate pildid ja salvestatud andmed. GPS-i andmetel lõhkes pall 38225 meetri kõrgusel, mis on Tartu Observatooriumi andmetel mitteametlik Eesti rekord. Samuti olid väga huvitavad kiirgusandmed. 25 km kõrgusel kasvas kiirgustase hetkega 30 korda, kuid sensori andmete põhjal kadus igasugune kiirgus ära 30-32 km kõrgusel ning tuli uuesti tagasi 33 km kõrgusel. Saadud andmed vajavad veel uurimist, kuna keegi ei oska praegu seletada vahepealset kiirguse puudumist. Seetõttu saime kutse Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnast, et uurida meie sensori võimekust ja andmete täpsust.

Kokkuvõttes võib öelda, et lend läks suurepäraselt korda. Saime väärt kogemusi, uusi teadmisi ja kontakte. Kindlasti tuleb katset veel korrata, sama sensoriga või juba millegi paremaga. Samuti tuleb nüüd seemned idanema panna ning jälgida tekkivaid erinevusi.

Kosmosering tänab kõiki kaasalööjaid ja abistajaid. Järgmiste lendudeni!

Laido Valdvee, kosmoseringi juhendaja

 

Kolmandate klasside ühistund

22. septembril toimus kolmandate klasside lennuülene tund, millega tähistasime sügise saabumist. Ühendasime loodusõpetuse kunstiõpetusega. Töö toimus kolmeliikmelistes rühmades, kuhu kuulus igast klassist üks õpilane. Esmalt pidi iga rühm leidma loodusest asju, mille värvus ja kogus oli ette antud. Seejärel rühmitati need vastavalt: elus, eluta või tehislik. Selgitati põnevaim leid. Järgnes pildi koostamine leitud asjadest. Oli huvitav, põnev ja koostöine tund.

Õpetajad Anne, Urve ja Tiiu

Kooli murdmaajooksu päev

Traditsiooniline kooli murdmaajooksu päev toimus 19ndat korda. Joosti samal rajal, kus võisteldakse juba aastaid.

Sama distantsi kasutamine annab hea võimaluse tulemusi võrrelda ja rekordjookse fikseerida. Sel korral sai rekordiga hakkama poiste c- vanuseklassi kuuluv 7.d klassi õpilane Kert Piirak, kes läbis 1100m ajaga 3.40,4. Varasem rekord kuulus 2010 aastast Roger Teori nimele tulemusega 3.44,6.

Murdmaajooksu päeval osales 414 õpilast. Erinevatel põhjustel ei osalenud 196 õpilast.

Kooli murdmaajooksu viisid läbi õpetajad Ants Kuusik, Kadri Kuusik, Aivar Hommik, Pille Hendrikson, Tanel Heli ja Piret Anette Inglis.

 

Vanusegruppide 3 parimat

 

Poisid E 2012-2013s 550m                        Tüdrukud E 550m

Osales 48 poissi osales 50 tüdrukut

1. Jesper Becker 3b 2.06,4                         1. Lysandra Soesoo 3c 2.12,0

2. Tauri Vändre 3a 2.08,0                           2. Kristelle Naber 3c 2.24,8

3. Rauli Kuus 2c 2.09,1                                3. Kadrili Oja 2b 2.25,7  

 

Poisid D 2010-2011s 1100m                    Tüdrukud D 550m

Osales 58 poissi osales 57 tüdrukut

1. Emil Kaigas 5c 4.14,8                              1. Berit Alliksaar 5a 1.55,8

2. Kristjan Aleksandrov 5a 4.28,3           2. Meribel Toomla 5b 2.01,1

3. Rasmus Seermann 5c 4.47,6              3. Juliette Johanson 5c 2.12,1

 

Poisid C 2008-2009s 1100m                 Tüdrukud C 550m

Osales 48 poissi osales 55 tüdrukut

1. Kert Piirak 7d 3.40,4 R                           1. Mia Lii Kaigas 6a 1.54,0

2. Hans Kristjan Kavak 7b 4.19,6             2. Elianna Murekas 7c 2.02,5

3. Ralf Kahu 7a 4.23,1                                3. Mirtel Kase 6c 2.03,6 

 

Poisid B 2006-2007s 1100m                Tüdrukud B 550m

Osales 32 poissi osales 65 tüdrukut

1. Rasmus Ronin Jõgi 9b 3.46,3             1. Merili Käsper 9c 1.47,1

2. Stern Urbel 9a 3.57,4                            2. Emma-Maria Kirsimäe 8a 2.03,7

3. Ruben Paabel 8c 4.03,4                       3. Krisette Sova 7d 2.04,9

Õpetaja Aivar Hommik

 

 

Jakobsoni kooli noored osalesid 29-ndat hooaega TV 10 olümpiastarti sarjas

TV 10 olümpiastarti 50. juubelihooaeg oli tavapärasest erinev. Kui juunikuuga on tavaliselt neljast etapist ja finaalist koosnev noorte kergejõustikusari hooaja lõpetanud, siis nüüd juunis alles algas. Kõiki muudatusi tingisid Covidi viirusest tingitud piirangud. Sarja vähendati neljalt etapilt kolmele ja finaal peeti septembri esimesel nädalavahetusel Kuressaares.

Meie kool osales esimeses grupis, kus osalevad suuremad koolid (sel aastal 24 kooli võistkonda). Kui läbi aastate on õnnestunud sarja kahel korral võita ja olla mitmel korral kolme parema hulgas, siis sel aastal jäi võistkondlikuks tulemuseks 9. koht.

Individuaalselt olid edukamad Rico-Richard Reiser (fotol), kes poiste nooremas vanuserühmas (11-12a) saavutas palliviskes 2. koha tulemusega 55.12 ja kuulitõukes 3. koha tulemusega 10.42. Tüdrukutest oli parim Mirtel Kase (fotol). Mirtel saavutas tüdrukute nooremas vanuserühmas kõrgushüppes tulemusega 1.40 3. koha. Kuressaares peetud mitmevõistluse finaalis teenisid mõlemad antud aladel ka alavõidu. Rico- Richard viskas palli 55.38 ja Mirtel hüppas kõrgust 1.46.

Kooli võistkonda panustasid veel: Juliette Johanson, Kert Piirak, Hannaliisa Rohumägi, Kristjan Aleksandrov, Mia Lii Kaigas, Emil Kaigas, Deneli Ojala, Andre Ületoa, Laura Tomingas, Meribel Toomla ja Anari Peedo.

Võistkonda juhendasid õpetajad Ants Kuusik ja Aivar Hommik.

Õpetaja Aivar Hommik

 

4.b rattamatkal Heimtali muuseumi

10. septembril olime hommikul koolimaja ees, valmis elu esimesele rattamatkale minekuks. Panime sõidureeglid paika ning rivistusime üksteise järele. Kõige ees õpetaja, siis 19 kiivris-vestis last ning sabaotsas Leona tädi Lilian. Remi ema turvas meid autoga ja tegi teekonnal pilte ning videoid.

Esimene raskus oli ringtee ületamine. Liiklus on seal eriliselt tihe. Õnneks on autojuhid väga tähelepanelikud ja viisakad. Lehvitasime neile tänuks ja sõitsime Heimtali poole.

Päevalillede põllu juures puhkasime ja tegime pilti.

Viinaköögi juurest läksime jalgsi, rattad käekõrval, mäest üles.

Muuseumis ootas meid giid Tiina. Istusime vanas klassitoas, vaatasime ja kuulasime koolielust üle 100 aastat tagasi. Seinal oli tuttav pilt – Carl Robert Jakobson!

Käisime muuseumimajas ringi ja nägime rahvarõivaid, vanu tööriistu, majatarbeid, kootud loomi ning palju huvitavat. Eriliselt lõbus oli naiste alukate lugu.

Nüüd teame vaibakunstnik Anu Rauast ning vahvast muuseumist Viljandi lähistel.

Muuseumiõues oli mõnus piknikukoht, kus sõime ja mängisime jooksumänge.

Tagasisõitu alustades tegime aia juures pilti, kus aialipid olid värvitud käpikuteks.

Heimtali bussipeatuse juures lehvitasime Maritile, Smillale ja Sandrale, kes sõitsid Ramsi poole.

Kooli juurde jõudes ootasid meid vanemad. Olime rõõmsad jällenägemise üle.

Oskasime väga hästi maanteel sõita, võime edaspidigi ratastega matkata.

 

Õpetaja Rita