Meie tegemised mais 15. mai moonika.parna
Kodutütarde tegemistest
19. mail käisid meie kooli kodutütred Võrtsjärve Õppekeskuseses, kus osalesid programmis „Kalad ja parvematk Võrtsjärvel“. Tüdrukud said ülevaate Eesti magevetes leiduvatest kalaliikidest, õppisid tundma kalade kohastumusi eluks vees ning liikide eristamist väliste tunnuste järgi. Kodutütred said teada, mis vahe on rööv- ja lepiskaladel ning millised kalad on kaitse all. Eriti põnev oli kuulda, kuidas kalad omavahel suhtlevad. Päeva lõpetuseks toimus parvesõit, juhendaja rääkis Võrtsjärve tekkeloost, eripäradest ja sellest, millised kalad seal elavad. Parvesõidu käigus toimus ka viktoriin, mis tuletas meelde kõik sel päeval õpitu.
20. mail osalesid kodutütred Karmen, Elis ja Aleksandra võistlusmatkal „Pruudeni jälgedes“. Matkamäng algas Viljandis Köleri tänaval Salme Pruudeni mälestusmärgi juurest. Pruuden oli esimene Kodutütarde peavanem.
Võistlejatel tuli läbida 14 kontrollpunkti ja raja pikkus oli umbes 20 kilomeetrit. Ülesanded, mida lahendada tuli, olid väga huvitavad. Näiteks pidid tüdrukud tundma loomi jälgede järgi, ära arvama maakondade vappe, lahendama salakirja, läbima takistusrada, saagima lipist välja etteantud pikkusega jupp. Meie tüdrukutel õnnestus kõige paremini salakirja ja lego punkt, nendes punktides oldi parimad. Kokkuvõttes saavutasid tüdrukud tubli 6. koha.
Keskkonnanädal VJK-s
8. – 12. mail toimus meie koolis keskkonnanädal 5. – 9. klassi õpilastele. Ülekoolilisest viktoriinist sai osa võtta ja rändnäitust külastada kogu kool.
Keskkonnanädala raames toimusid erinevad ettevõtmised: õppekäigud, rändnäituse külastamine, töötoad. Tundides käsitleti erinevaid keskkonnaprobleeme: õhk, vesi, ökosüsteemid, süsiniku ringe, loodusvööndid, ökoloogiline jalajälg.
5. klassid külastasid Viljandi reoveepuhastusjaama ja tundides tegid katseid veega.
Viljandi reoveepuhastusjaamas said õpilased täpsemalt teada, kuidas puhastatakse ja kes puhastavad meie reovee ning kuidas jõuab puhas vesi ja ka tahked jäägid, mida saab kasutada põllumajanduses, uuesti ringlusesse.
5.klass tegi katse vee tihedusega, mille põhjal said õpilased vastuse küsimusele: kus on kergem ujuda Läänemeres, Vahemeres või Surnumeres?
Lisaks katsetele veega toimetasid 5.klasside õpilased õues. Mõõdeti ja vaadeldi erinevaid ilmaelemente ning räägiti õhku saastavatest tegevustest ja protsessidest.
6. klassid uurisid, kuidas loodusvarasid säästvalt kasutada. 6a klassi õpilased koostasid plakati loodusvara(de) säästvast kasutamisest.
7. klasside õpilased läbisid süsinikuringi teemalise virtuaalse põgenemistoa, kus õpilased said teada, kus me kõige rohkem süsinikku kasutame ja millega iga õpilane ise saab vähendada süsiniku jalajälge. Kõige populaarsem viis vähendada oma süsiniku jalajälge õpilaste poolt on käia rohkem jala või jalgrattaga ja süüa kodu lähedal kasvatatud toitu.
7. klassi loodusõpetuse praktikumi tunnis uurisid õpilased, miks peab prügi sorteerima ja milliseid keskkonnaprobleeme prügi maakerale tekitab. Saadud info põhjal valmisid plakatid, et ka koolikaaslasi teavitada.
Osad seitsmendikud mängisid kliimakooli kaardimängu, et mõtiskleda veidikene tarbimisharjumuste mõjust meie planeedile ja kliimale. Kas Sa tead, kui palju süsihappegaasi tekib, kui sööksid iga päev veiseliha? Või kumb on planeedile vähem kahjulik – kas soetada 5 roosi, mis on kasvatatud Keenias või 5 roosi, mis on kasvatatud Hollandis? Igatahes seitsmendikud teavad!
8.klasside õpilased koostasid geograafia tundide raames maailma erinevate loodusvööndite keskkonnaprobleemidest kokkuvõtte – visuaalselt probleeme tutvustava plakati. Kasutati olemasolevaid materjale ja juba omandatud teadmisi ning otsiti ka internetist lisainfot. Plakatid pandi üles 2.korruse õpetajate toa koridori, et ka kaaslased saaksid erinevate piirkondade ja erinevate probleemidega tutvuda.
9. klassi õpilased arvutasid välja oma pere ökoloogilise jalajälje ökojalajälje kalkulaatori abil (jalajalg.positium.ee). Kui palju Maa ressursse oleks vaja, kui kõik planeedi elanikud tarbiksid nagu üks keskmine üheksandiku pere? 28 õpilase vastuste põhjal oleks tarvis 1,49 Maa ressursse. Tulemus ei ole šokeeriv, kuid pikk maa on veel käia jätkusuutlikuma arengu suunas. Kahjuks olid noormehed juba hõivatud eksamiteks ettevalmistumiseks, mistõttu nende osakaal vastustes jäi väga tagasihoidlikuks.
Keskkonnanädala jooksul oli kõigil soovijatel võimalus tutvuda rändnäitusega “Mikro-, makro- ja megamaailm”.
Õpilastel ja õpetajatel oli võimalus osaleda keskkonnanädala jooksul viktoriinil “Keskkond ja jätkusuutlik areng”. Viktoriin viidi läbi kahes vanuseastmes I-VI klass ja VII-IX klass.
Viktoriini parimad:
4. klassid (33 osalejat - 4.a ja 4.b klassidest!)
I Sanna-Delia Stroom 4.a (24 p / 24 p)
II Sander Juul 4.b (20,5 p / 24 p)
III Kaspar Suviste 4.b (20 p / 24 p)
5. klassid (6 osalejat - 5.a klassist)
I Genert Järs 5.a (13,5 p / 24 p)
II Karl-Sebastian Kolju 5. a (13 p / 24 p)
III Henri Vahemets 5.a (10 p / 13 p)
6. klassid (10 osalejat - 6.a ja 6.b klassidest)
I Laura-Leena Komissarov 6.a (22 p / 24 p)
II Kaspar Karu 6.b (18.5 p / 24 p)
III Alex Pruler 6.b (16 p / 24 p)
7. klassid (4 osalejat - 7.b, 7.c ja 7.d klassidest)
I Rahel Sarapson 7.c (21 p / 33 p)
II Maribell Reining 7.d (12.5 p / 33 p)
III Janar Jakobson 7.b (8 p / 33 p)
8. klassid (11 osalejat - 8.a ja 8.c klassidest)
I Andre Ületoa 8.c (31.5 p / 33 p)
II Eva-Maria Rohtla 8.c (29 p / 33 p)
III Rebeka Rebane 8.a (25.5 p / 33 p)
9. klassid (2 osalejat - 9.b ja 9.c klassidest)
I Kaili Merila 9.b (32.5 p / 33 p)
II Hanna-Liisa Kessel 9.c (23.5 p / 33 p)
Parim õpetaja - õp Reet Orgusaar
10. mail toimusid teadustöötoad. Iga õpilane sai osaleda kas kahes 45 minutilises töötoas või ühes 90 minutilises töötoas.
Töötoad käsitlesid väga erinevaid teemasid.
Järvevee kvaliteedi ja järve elustiku uurimine. Kodukeemia saladused. Kuidas töötab mobiilvõrk? Jäätmed ringlusse! Teadus looduses. Heli ja müra, hambad ja toitumine, taimed ja nende määramine. Kes või mis on Codey Rocky? Munalabor! Vana DNA maailm.
Järvevee kvaliteedi uurimise töötoas panime esmalt kirja ilmastiku andmed kasutades koolimaja ees olevat ilmajaama. Edasi suundusime järve äärde, kus teostasime välisvaatlused uurimiskohas (Milline on kallas? Milline on veekogu põhi?). Peale välisvaatluseid mõõtsime Vernier sensorite abil kiiresti muutuvaid parameetreid: vee pinnakihi temperatuur, vee pH ja elektrijuhtivus. Seejärel teostasime keemilised analüüsid lahustunud hapniku, vee kareduse ja nitraatide määramiseks. Õpilased omandasid tiitrimise põhimõtted. Ilm soosis ka päevitamist ja atsakamad hõivasid oma energia füüsilise tegevusega ja nii mõnigi vinnas hulga prügi veepiirilt ja veest kaldale.
Teadustöötubade läbiviimist toetasid Elisa Eesti AS, Keskkonnaamet, Viljandi linn ja Taibukate Teaduskool.
Veeohutusest 1. klassidele
22. mail toimus 1. klasside õpilastele meie staadioni korvpalliplatsi juures veeohutuse koolitus. Õpilased said teada, millised ohud võivad kaasas käia sellise lõbusa tegevusega nagu ujumine ja vees hullamine. Viljandi Päästekomando päästjad tutvustasid päästevestide selga panekut ja lapsed said harjutada päästerõnga viskamist „uppujale“. Üllatuse valmistas see, et päästerõngas nii raske oli ja „mängukaldast“ kaugemale viskamine nõudis kõvasti pingutamist. Kokkuvõtteks oskasid lapsed olulised ohud peast ette vuristada ja jääb loota, et neid õpetusi järgitakse suvel ka päriselt.
Oli väga asjalik ja huvitav tund!
Nuputa vabariiklik finaal
13. mail toimus Tamsalu Gümnaasiumis NUPUTA võistluse vabariiklik finaal.
Viljandi maakonda esindas meie koolist 5.-6. klassi võistkond, kes maakondlikus voorus saavutasid 1. koha.
Sel aastal esinesid meie õpilased vabariiklikus voorus hästi!
Võistkond koosseisus
Oliver Viitmaa, 6c
Marten Puusild, 6c
Asser Kase, 5c
Ramon Ant, 5b,
saavutas 12.-14. koha 35-st võistkonnast.
Suured õnnesoovid! Olite tublid!
Tiina Vilberg, matemaatika õpetaja
Kodutütarde tegemistest
19. mail käisid meie kooli kodutütred Võrtsjärve Õppekeskuseses, kus osalesid programmis „Kalad ja parvematk Võrtsjärvel“. Tüdrukud said ülevaate Eesti magevetes leiduvatest kalaliikidest, õppisid tundma kalade kohastumusi eluks vees ning liikide eristamist väliste tunnuste järgi. Kodutütred said teada, mis vahe on rööv- ja lepiskaladel ning millised kalad on kaitse all. Eriti põnev oli kuulda, kuidas kalad omavahel suhtlevad. Päeva lõpetuseks toimus parvesõit, juhendaja rääkis Võrtsjärve tekkeloost, eripäradest ja sellest, millised kalad seal elavad. Parvesõidu käigus toimus ka viktoriin, mis tuletas meelde kõik sel päeval õpitu.
20. mail osalesid kodutütred Karmen, Elis ja Aleksandra võistlusmatkal „Pruudeni jälgedes“. Matkamäng algas Viljandis Köleri tänaval Salme Pruudeni mälestusmärgi juurest. Pruuden oli esimene Kodutütarde peavanem.
Võistlejatel tuli läbida 14 kontrollpunkti ja raja pikkus oli umbes 20 kilomeetrit. Ülesanded, mida lahendada tuli, olid väga huvitavad. Näiteks pidid tüdrukud tundma loomi jälgede järgi, ära arvama maakondade vappe, lahendama salakirja, läbima takistusrada, saagima lipist välja etteantud pikkusega jupp. Meie tüdrukutel õnnestus kõige paremini salakirja ja lego punkt, nendes punktides oldi parimad. Kokkuvõttes saavutasid tüdrukud tubli 6. koha.
Keskkonnanädal VJK-s
8. – 12. mail toimus meie koolis keskkonnanädal 5. – 9. klassi õpilastele. Ülekoolilisest viktoriinist sai osa võtta ja rändnäitust külastada kogu kool.
Keskkonnanädala raames toimusid erinevad ettevõtmised: õppekäigud, rändnäituse külastamine, töötoad. Tundides käsitleti erinevaid keskkonnaprobleeme: õhk, vesi, ökosüsteemid, süsiniku ringe, loodusvööndid, ökoloogiline jalajälg.
5. klassid külastasid Viljandi reoveepuhastusjaama ja tundides tegid katseid veega.
Viljandi reoveepuhastusjaamas said õpilased täpsemalt teada, kuidas puhastatakse ja kes puhastavad meie reovee ning kuidas jõuab puhas vesi ja ka tahked jäägid, mida saab kasutada põllumajanduses, uuesti ringlusesse.
5.klass tegi katse vee tihedusega, mille põhjal said õpilased vastuse küsimusele: kus on kergem ujuda Läänemeres, Vahemeres või Surnumeres?
Lisaks katsetele veega toimetasid 5.klasside õpilased õues. Mõõdeti ja vaadeldi erinevaid ilmaelemente ning räägiti õhku saastavatest tegevustest ja protsessidest.
6. klassid uurisid, kuidas loodusvarasid säästvalt kasutada. 6a klassi õpilased koostasid plakati loodusvara(de) säästvast kasutamisest.
7. klasside õpilased läbisid süsinikuringi teemalise virtuaalse põgenemistoa, kus õpilased said teada, kus me kõige rohkem süsinikku kasutame ja millega iga õpilane ise saab vähendada süsiniku jalajälge. Kõige populaarsem viis vähendada oma süsiniku jalajälge õpilaste poolt on käia rohkem jala või jalgrattaga ja süüa kodu lähedal kasvatatud toitu.
7. klassi loodusõpetuse praktikumi tunnis uurisid õpilased, miks peab prügi sorteerima ja milliseid keskkonnaprobleeme prügi maakerale tekitab. Saadud info põhjal valmisid plakatid, et ka koolikaaslasi teavitada.
Osad seitsmendikud mängisid kliimakooli kaardimängu, et mõtiskleda veidikene tarbimisharjumuste mõjust meie planeedile ja kliimale. Kas Sa tead, kui palju süsihappegaasi tekib, kui sööksid iga päev veiseliha? Või kumb on planeedile vähem kahjulik – kas soetada 5 roosi, mis on kasvatatud Keenias või 5 roosi, mis on kasvatatud Hollandis? Igatahes seitsmendikud teavad!
8.klasside õpilased koostasid geograafia tundide raames maailma erinevate loodusvööndite keskkonnaprobleemidest kokkuvõtte – visuaalselt probleeme tutvustava plakati. Kasutati olemasolevaid materjale ja juba omandatud teadmisi ning otsiti ka internetist lisainfot. Plakatid pandi üles 2.korruse õpetajate toa koridori, et ka kaaslased saaksid erinevate piirkondade ja erinevate probleemidega tutvuda.
9. klassi õpilased arvutasid välja oma pere ökoloogilise jalajälje ökojalajälje kalkulaatori abil (jalajalg.positium.ee). Kui palju Maa ressursse oleks vaja, kui kõik planeedi elanikud tarbiksid nagu üks keskmine üheksandiku pere? 28 õpilase vastuste põhjal oleks tarvis 1,49 Maa ressursse. Tulemus ei ole šokeeriv, kuid pikk maa on veel käia jätkusuutlikuma arengu suunas. Kahjuks olid noormehed juba hõivatud eksamiteks ettevalmistumiseks, mistõttu nende osakaal vastustes jäi väga tagasihoidlikuks.
Keskkonnanädala jooksul oli kõigil soovijatel võimalus tutvuda rändnäitusega “Mikro-, makro- ja megamaailm”.
Õpilastel ja õpetajatel oli võimalus osaleda keskkonnanädala jooksul viktoriinil “Keskkond ja jätkusuutlik areng”. Viktoriin viidi läbi kahes vanuseastmes I-VI klass ja VII-IX klass.
Viktoriini parimad:
4. klassid (33 osalejat - 4.a ja 4.b klassidest!)
I Sanna-Delia Stroom 4.a (24 p / 24 p)
II Sander Juul 4.b (20,5 p / 24 p)
III Kaspar Suviste 4.b (20 p / 24 p)
5. klassid (6 osalejat - 5.a klassist)
I Genert Järs 5.a (13,5 p / 24 p)
II Karl-Sebastian Kolju 5. a (13 p / 24 p)
III Henri Vahemets 5.a (10 p / 13 p)
6. klassid (10 osalejat - 6.a ja 6.b klassidest)
I Laura-Leena Komissarov 6.a (22 p / 24 p)
II Kaspar Karu 6.b (18.5 p / 24 p)
III Alex Pruler 6.b (16 p / 24 p)
7. klassid (4 osalejat - 7.b, 7.c ja 7.d klassidest)
I Rahel Sarapson 7.c (21 p / 33 p)
II Maribell Reining 7.d (12.5 p / 33 p)
III Janar Jakobson 7.b (8 p / 33 p)
8. klassid (11 osalejat - 8.a ja 8.c klassidest)
I Andre Ületoa 8.c (31.5 p / 33 p)
II Eva-Maria Rohtla 8.c (29 p / 33 p)
III Rebeka Rebane 8.a (25.5 p / 33 p)
9. klassid (2 osalejat - 9.b ja 9.c klassidest)
I Kaili Merila 9.b (32.5 p / 33 p)
II Hanna-Liisa Kessel 9.c (23.5 p / 33 p)
Parim õpetaja - õp Reet Orgusaar
10. mail toimusid teadustöötoad. Iga õpilane sai osaleda kas kahes 45 minutilises töötoas või ühes 90 minutilises töötoas.
Töötoad käsitlesid väga erinevaid teemasid.
Järvevee kvaliteedi ja järve elustiku uurimine. Kodukeemia saladused. Kuidas töötab mobiilvõrk? Jäätmed ringlusse! Teadus looduses. Heli ja müra, hambad ja toitumine, taimed ja nende määramine. Kes või mis on Codey Rocky? Munalabor! Vana DNA maailm.
Järvevee kvaliteedi uurimise töötoas panime esmalt kirja ilmastiku andmed kasutades koolimaja ees olevat ilmajaama. Edasi suundusime järve äärde, kus teostasime välisvaatlused uurimiskohas (Milline on kallas? Milline on veekogu põhi?). Peale välisvaatluseid mõõtsime Vernier sensorite abil kiiresti muutuvaid parameetreid: vee pinnakihi temperatuur, vee pH ja elektrijuhtivus. Seejärel teostasime keemilised analüüsid lahustunud hapniku, vee kareduse ja nitraatide määramiseks. Õpilased omandasid tiitrimise põhimõtted. Ilm soosis ka päevitamist ja atsakamad hõivasid oma energia füüsilise tegevusega ja nii mõnigi vinnas hulga prügi veepiirilt ja veest kaldale.
Teadustöötubade läbiviimist toetasid Elisa Eesti AS, Keskkonnaamet, Viljandi linn ja Taibukate Teaduskool.
Veeohutusest 1. klassidele
22. mail toimus 1. klasside õpilastele meie staadioni korvpalliplatsi juures veeohutuse koolitus. Õpilased said teada, millised ohud võivad kaasas käia sellise lõbusa tegevusega nagu ujumine ja vees hullamine. Viljandi Päästekomando päästjad tutvustasid päästevestide selga panekut ja lapsed said harjutada päästerõnga viskamist „uppujale“. Üllatuse valmistas see, et päästerõngas nii raske oli ja „mängukaldast“ kaugemale viskamine nõudis kõvasti pingutamist. Kokkuvõtteks oskasid lapsed olulised ohud peast ette vuristada ja jääb loota, et neid õpetusi järgitakse suvel ka päriselt.
Oli väga asjalik ja huvitav tund!
Nuputa vabariiklik finaal
13. mail toimus Tamsalu Gümnaasiumis NUPUTA võistluse vabariiklik finaal.
Viljandi maakonda esindas meie koolist 5.-6. klassi võistkond, kes maakondlikus voorus saavutasid 1. koha.
Sel aastal esinesid meie õpilased vabariiklikus voorus hästi!
Võistkond koosseisus
Oliver Viitmaa, 6c
Marten Puusild, 6c
Asser Kase, 5c
Ramon Ant, 5b,
saavutas 12.-14. koha 35-st võistkonnast.
Suured õnnesoovid! Olite tublid!
Tiina Vilberg, matemaatika õpetaja
