Näitus toob Carl Robert Jakobsoniga seotud unikaalsed esemed koolimajja 05. märts moonika.parna
Kuidas nägi välja Carl Robert Jakobsoni joonlaud, teritaja, milline tema käekiri aritmeetikavihikus ning mida sisaldas Kurgja talu ostu-müügi eelleping? Eesti rahvusliku ärkamisaja juhtkuju isiklikud asjad on nüüd eksponeeritud Viljandis Jakobsoni koolis avatud näitusel.
Veebruari lõpus tähistame tavapäraselt vabariigi sünnipäeva. Jakobsoni koolis otsustati sel puhul vaadata kaugemale ajalukku ning avada Carl Robert Jakobsoni 180. juubeliaasta suurmehele pühendatud näituse ja temaatiliste tegevustega. Kooliperele avatud näitus on üles seatud ajalookoridoris, kus eksponeeritakse Jakobsoni elulugu, isiklikke esemeid, käsikirju, kirjavahetust ja raamatuid. Näha saab näiteks Jakobsoni luupi, aianuga, heliharki, mõõdulinti, tulerauda, teritajat ja pliiatsit, samuti Cimze seminari aegseid omakäelisi saksa keelseid koolivihikuid. Originaaldokumentidena on eksponeeritud Kurgja talu ostu-müügi eelleping, Kurgja talu külvikordade arvepidamine ning huvitavat isiklikku kirjavahetust. Jakobsoni mahukast trükipärandist on valikus kooliõpikud, näidendid, noodikogud, „Kolme isamaa kõne“ esmatrükk 1870. aastast ning palju muudki. Muuhulgas on eksponeeritud ajalehele „Sakala“ adresseeritud teise rahvusliku suurmehe, Jakob Hurda järelehüüd C. R. Jakobsonile. Käsitsi kirjutatud kulunud paberilehel seisavad kalligraafilised read : „Mis lihast ja verest sisse anti, see vajugu ja kadugu, mis tõest tuli, see tõusku ja toogu vilja./…/ Tänu tõsise töö eest, lepitus kõige liia eest.“
Näitusel eksponeeritud museaalid laenutas koolile Kurgja Talumuuseum, näitus valmis meie kooli õpetajate Heli Rahnu ja Virve Kikase eestvedamisel.
Jakobson inspireerib ja toetab lõimimist koolis
Võib küsida, miks ja kuidas rääkida 21. sajandi teismelistele 19. sajandi suurmehest? Jakobsoni mitmekülgsus kirjaniku, ühiskonnategelase, laulukirjutaja, ajalehe „Sakala“ väljaandja, põllumajanduse edendajana on laiemalt hästi teada. Põhikoolis võimaldab selline mitmekülgsus väljuda rahvusliku ärkamise klassikalisest käsitlusest ajalootunnis ning suurmehe isikut õppeainetevahelises lõimimises hea mõttes „ära kasutada“ – ikka selleks, et õppimine oleks eluline, huvitav ja inspireeriv.
Jakobsoni poisid ja tüdrukud saavad suurmehele lähemale kooli kontekstis unikaalse näituse ning sellest inspireeritud õppetegevuste kaudu: õpitakse lugema gooti kirja, tutvutakse 19. sajandi muusika ja näitekirjandusega, proovitakse kätt luules, portreekunstis ja sugupuu uurimises, „edasijõudnud“ tõlgivad 19. sajandil kirjutatud raamatuid tänapäevasesse teaduskeelde ning valmistvad tehnoloogiaklassis Jakobsoni stiilis prille.
Tänastele põhikooli õpilastele ei piisa ainult rääkimisest. On vaja ise kogeda, näha ja proovida, luua emotsioon, mis jääb meelde kauemaks kui kuiv fakt ajalooõpikus. Ning viimaks ei olegi teismelise jaoks Jakobsonist rääkides esmane, kuhu tema ideed jõudsid ja mida saavutas, vaid et tal oli julgust rohkelt katsetada, kõva häälega arvata ja jääda truuks oma ideedele.
Krista Andreson
Jakobsoni kooli direktor
Kuidas nägi välja Carl Robert Jakobsoni joonlaud, teritaja, milline tema käekiri aritmeetikavihikus ning mida sisaldas Kurgja talu ostu-müügi eelleping? Eesti rahvusliku ärkamisaja juhtkuju isiklikud asjad on nüüd eksponeeritud Viljandis Jakobsoni koolis avatud näitusel.
Veebruari lõpus tähistame tavapäraselt vabariigi sünnipäeva. Jakobsoni koolis otsustati sel puhul vaadata kaugemale ajalukku ning avada Carl Robert Jakobsoni 180. juubeliaasta suurmehele pühendatud näituse ja temaatiliste tegevustega. Kooliperele avatud näitus on üles seatud ajalookoridoris, kus eksponeeritakse Jakobsoni elulugu, isiklikke esemeid, käsikirju, kirjavahetust ja raamatuid. Näha saab näiteks Jakobsoni luupi, aianuga, heliharki, mõõdulinti, tulerauda, teritajat ja pliiatsit, samuti Cimze seminari aegseid omakäelisi saksa keelseid koolivihikuid. Originaaldokumentidena on eksponeeritud Kurgja talu ostu-müügi eelleping, Kurgja talu külvikordade arvepidamine ning huvitavat isiklikku kirjavahetust. Jakobsoni mahukast trükipärandist on valikus kooliõpikud, näidendid, noodikogud, „Kolme isamaa kõne“ esmatrükk 1870. aastast ning palju muudki. Muuhulgas on eksponeeritud ajalehele „Sakala“ adresseeritud teise rahvusliku suurmehe, Jakob Hurda järelehüüd C. R. Jakobsonile. Käsitsi kirjutatud kulunud paberilehel seisavad kalligraafilised read : „Mis lihast ja verest sisse anti, see vajugu ja kadugu, mis tõest tuli, see tõusku ja toogu vilja./…/ Tänu tõsise töö eest, lepitus kõige liia eest.“
Näitusel eksponeeritud museaalid laenutas koolile Kurgja Talumuuseum, näitus valmis meie kooli õpetajate Heli Rahnu ja Virve Kikase eestvedamisel.
Jakobson inspireerib ja toetab lõimimist koolis
Võib küsida, miks ja kuidas rääkida 21. sajandi teismelistele 19. sajandi suurmehest? Jakobsoni mitmekülgsus kirjaniku, ühiskonnategelase, laulukirjutaja, ajalehe „Sakala“ väljaandja, põllumajanduse edendajana on laiemalt hästi teada. Põhikoolis võimaldab selline mitmekülgsus väljuda rahvusliku ärkamise klassikalisest käsitlusest ajalootunnis ning suurmehe isikut õppeainetevahelises lõimimises hea mõttes „ära kasutada“ – ikka selleks, et õppimine oleks eluline, huvitav ja inspireeriv.
Jakobsoni poisid ja tüdrukud saavad suurmehele lähemale kooli kontekstis unikaalse näituse ning sellest inspireeritud õppetegevuste kaudu: õpitakse lugema gooti kirja, tutvutakse 19. sajandi muusika ja näitekirjandusega, proovitakse kätt luules, portreekunstis ja sugupuu uurimises, „edasijõudnud“ tõlgivad 19. sajandil kirjutatud raamatuid tänapäevasesse teaduskeelde ning valmistvad tehnoloogiaklassis Jakobsoni stiilis prille.
Tänastele põhikooli õpilastele ei piisa ainult rääkimisest. On vaja ise kogeda, näha ja proovida, luua emotsioon, mis jääb meelde kauemaks kui kuiv fakt ajalooõpikus. Ning viimaks ei olegi teismelise jaoks Jakobsonist rääkides esmane, kuhu tema ideed jõudsid ja mida saavutas, vaid et tal oli julgust rohkelt katsetada, kõva häälega arvata ja jääda truuks oma ideedele.
Krista Andreson
Jakobsoni kooli direktor
