Meie tegemised septembris 17. september moonika.parna
Viljandi Jakobsoni Kooli kosmoseringi esimene kosmoselend
Laupäeval, 26. septembril, lennutasime Jakobsoni kooli staadiumilt kosmosesse sondi. Ettevõtmise eesmärgiks oli saata rohelise ja punase läätse, lutsherni ja redise seemned kosmosesse ja hinnata, kas ja milline on kosmilise kiirguse mõju seemnete idanevusele ja elujõule. Osad seemned olid sondi sees, teised teipisime välisküljele. Hetkel on sondi sees olnud seemned idanenud ja taimekesed arenevad jõudsalt, sondist väljas olnud seemned aga mitte. Ilmselt said seemned madalates temperatuuritingimustes kannatada, madalaimaks temperatuuriks mõõdeti -34 kraadi. Nüüd hakkavad 9.b klassi poisid koos bioloogia õpetaja Krista Kasemaaga taimede kasvu dokumenteerima. Saadud andmeid võrreldakse tavatingimuses kasvavate sama liiki taimede arenguga. Katse tulemust võis mõjutada ka asjaolu, et antud päev oli erakordselt päikeseline ja selge. See tähendab, et kiirgust võis olla tavapärasest rohkem.
Samal päeval tegime veel viimaseid ettevalmistusi. Et kõik vajalik tehnika sondi sees kindlalt paigal püsiks, täitsime sondi poroloonitükkidega. Ehmatusega avastasime hommikul, et kaamerate akud polnud täis laetud. Seepärast lisasime need vahetult enne sondikaane peale teipimist. Ühe kaamera aku jäigi pooltühjaks. Sond kinni teibitud, kinnitasime selle langevarju külge ning langevarju omakorda hiiglasliku heeliumiga täidetud palli külge.
Kui sond õhku saadetud, sõime pitsat ja jälgisime internetikeskkonnast Habhub oma sondi lendu. Sealt nägime sondi kõrgust maapinnast, asukohta ja ennustatavat maandumispaika. Paar tundi hiljem alustasime koos juhenda Laido Valdvee ja õpilaste Silver Ermi, Artur Andersoni ja Mia-Mai Seermanniga palli jälitamist. Sõit kestis ligi tunni. Sondi leidmiseks maapinnalt kasutasime antenni, et kuulata sondis olevat raadiosignaali ja sealt saadetavat asukohta. Pall maandus Pätsavere lähedal, kruusatee ja metsa vahel võsas.
Pall oleks pidanud tõusma 31 km kõrgusele ja siis madala õhurõhu tõttu purunema. Meie sond tõusis aga ainult 27 km kõrgusele. Põhjuseks võis olla palli kehv kvaliteet.
Meiega samal päeval lasid oma sondi lendu ka Elva kooli õpilased. Nemad lasid oma palli õhku pärast meid. Pärast oma sondi leidmist läksime ka Elva sondi otsima. Erinevalt meist, polnud neil sondi maandumispaigaga vedanud. Elva kooli sond maandus Jalametsa rabas. Autoga sinna lähedale sõita ei saanud. Esmalt liikusime üle heinamaa, seejärel ületasime mööda langetatud puud vett täis kraavi ja jõudsime metsatukka. Metsatukk hakkas hõrenema, mustikad asendusid sinikate ja hiljem jõhvikatega ning jalg vajus kohati kuni pahkluuni vette. Pärast mõningast müttamist silmasime sondi juures askeldavaid elvalasi. Tõmbasime mätastel hinge ja sõime kuremarju, mida oli seal tõesti palju.
Tagasiteel kinnitasime keha teeäärses söögikohas Tikupoiss. Autos vaatasime kahe sondis olnud kaamera salvestusi. Hoolimata märgadest jalgadest veetsime kõik mõnusalt aega. Seltskond oli suurepärane ja kambavaim tugev. Viljandisse jõudes oli juba päris hämar. Päev oli seiklusrikas ja meeldejääv.
Johanna Saavaste 9.c
2.c klassi õppekäik Parika Väikejärve õpperajal
2.c klassi meenutused õppepäevast.
Mida Parika Väikejärve õpperajal teada sain?
1. Uurisime nelja puud: kask, mänd, kuusk, haab. Märkasime puude sarnasust inimestega.
2. Kogusime lehti, okkaid, käbisid, puude koort.
3. Kuusepuu on hea kõlaga ja kuusepuust lokulaud asendas vanasti külas/ talus telefoni.
4. Kuusepuust saab teha pille. Haavapuust laastule oli hea kirjutada, joonistada.
5. Puud koguvad endasse päikese soojust ja ahju kütmisel seda soojust tunnemegi.
6. Mitmete mängudega saime oma uusi teadmisi proovida.
7. Bussijuht üllatas meid Parika järvest püütud paari kilose haugiga. Oli see alles iludus!
Oleme jälle natuke targemad ja peame selle eest tänama oma toredat õpetajat Anne Maalat.
Kodutütarde õppekäik Ringhäälingumuuseumisse ja Ajakeskusesse
28. septembril käisime oma kooli kodutütardega Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil ja Wittenstein Ajakeskuses Paides. Türil tutvusime esemete ja materjaliga raadio algusaegadest ja teleajalooga. Eksponeeritud televiisorid andsid ülevaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Saime teada, et näiteks esimene plasmateleviisor maksis 10 000 eurot ehk 150 000 krooni. Kõige põnevam tegevus muuseumis oli telesaate tegemine. Mõtlesime välja uudised ja esitasime need päris enda saates. Ajakeskuses osalesime programmis "Rändame Eesti Vabariiki". Esimesel korrusel tutvusime eestlaste eluga muinasajal, kolmandal orduajaga, neljandal korrusel hiliskeskaegse kuningate ajaga. Saime jalutada mööda tolleaegset tänavat ja näha, kuidas inimesed keskajal riides käisid ja millist elu elasid. Järgmistel korrustel tutvusime tsaariajaga, okupatsiooniajaga, iseseisvunud Eesti Wabariigi ajaga. Viimasel korrusel ootas meid ees taasiseseisvunud Eesti aeg. Saime juurde uusi teadmisi ja oleme nüüd palju targemad! Õppekäigu toimumist toetas isamaalise hariduse programm.
Õppekäik "Puuga sõbraks"
Oli ilus hommik. Sõitsime bussiga Parika Väikejärve õpperaja juurde, kus meid rõõmsal meelel vastu võeti. Iga laps sai kaela kiletasku, et koostada „loodusraamatut” erinevate puude kohta. Sinna pidi koguma lapsele tuttavate puude osi: lehti, käbisid, puukoort, ... Vaatlesime, kuulasime, uurisime, kaalusime ja mõõtsime. Kogu tegevus käis mängu ja lustiga. Oligi aeg koju sõita. Oleme nüüd palju targemad ning puuga sõbrad.
2.b kl ja õpetaja Urve
8.a klassi retk loodusesse
10. septembril osalesime klassiga õuesõppepäeval "Rännates kodumaa matkateedel". Retk toimus Saarejõe matkarajal. Rada oli huvitav ja mitmete takistustega: maha langenud puud, libedad purded ja kohati väga porine tee. Päeva jooksul saime teada mitmeid vajalike matkatarkusi. Lõpuks pidime tegema lõkke ning saama sellel keema teevee. Kõik rühmad said sellega hakkama. Õppekäik lõppes ühise teejoomise ja saiakeste söömisega. Päev oli küll vihmane aga õpetlik ja tore.
Helerin Mets ja Tuuli Türk 8a klassist
6.c õppekäik Riisa rappa
Mina käisin oma klassiga 16. septembril Riisa rabas. Laudtee ääres nägime mustikaid ja jõhvikaid. Saime rabade kohta palju teada. Mina sain teada, et Soomaal on 5 aastaaega. Viies aastaaeg on üleujutus. Vahepeal tegime peatusi ning vaatlesime loodust. Tegime ka vaikuseminuti ning kuulasime, kuidas linnud laulavad ning puulehed sahisevad. Retke keskel tegime väikese söögipausi, kus saime loodust nautida. Kui retk hakkas lõppema, siis lubati meil väljaspool laudteed paljajalu kõndida. See õppekäik oli väga huvitav ja õpetlik ning panin nii mõnegi asja kõrva taha.
Elisabeth Siimu, 6.c
Viljandi Jakobsoni Kooli kosmoseringi esimene kosmoselend
Laupäeval, 26. septembril, lennutasime Jakobsoni kooli staadiumilt kosmosesse sondi. Ettevõtmise eesmärgiks oli saata rohelise ja punase läätse, lutsherni ja redise seemned kosmosesse ja hinnata, kas ja milline on kosmilise kiirguse mõju seemnete idanevusele ja elujõule. Osad seemned olid sondi sees, teised teipisime välisküljele. Hetkel on sondi sees olnud seemned idanenud ja taimekesed arenevad jõudsalt, sondist väljas olnud seemned aga mitte. Ilmselt said seemned madalates temperatuuritingimustes kannatada, madalaimaks temperatuuriks mõõdeti -34 kraadi. Nüüd hakkavad 9.b klassi poisid koos bioloogia õpetaja Krista Kasemaaga taimede kasvu dokumenteerima. Saadud andmeid võrreldakse tavatingimuses kasvavate sama liiki taimede arenguga. Katse tulemust võis mõjutada ka asjaolu, et antud päev oli erakordselt päikeseline ja selge.
Samal päeval tegime veel viimaseid ettevalmistusi. Et kõik vajalik tehnika sondi sees kindlalt paigal püsiks, täitsime sondi poroloonitükkidega. Ehmatusega avastasime hommikul, et kaamerate akud polnud täis laetud. Seepärast lisasime need vahetult enne sondikaane peale teipimist. Ühe kaamera aku jäigi pooltühjaks. Sond kinni teibitud, kinnitasime selle langevarju külge ning langevarju omakorda hiiglasliku heeliumiga täidetud palli külge.
Kui sond õhku saadetud, sõime pitsat ja jälgisime internetikeskkonnast Habhub oma sondi lendu. Sealt nägime sondi kõrgust maapinnast, asukohta ja ennustatavat maandumispaika. Paar tundi hiljem alustasime koos juhenda Laido Valdvee ja õpilaste Silver Ermi, Artur Andersoni ja Mia-Mai Seermanniga palli jälitamist. Sõit kestis ligi tunni. Sondi leidmiseks maapinnalt kasutasime antenni, et kuulata sondis olevat raadiosignaali ja sealt saadetavat asukohta. Pall maandus Pätsavere lähedal, kruusatee ja metsa vahel võsas.
Pall oleks pidanud tõusma 31 km kõrgusele ja siis madala õhurõhu tõttu purunema. Meie sond tõusis aga ainult 27 km kõrgusele. Põhjuseks võis olla palli kehv kvaliteet.
Meiega samal päeval lasid oma sondi lendu ka Elva kooli õpilased. Nemad lasid oma palli õhku pärast meid. Pärast oma sondi leidmist läksime ka Elva sondi otsima. Erinevalt meist, polnud neil sondi maandumispaigaga vedanud. Elva kooli sond maandus Jalametsa rabas. Autoga sinna lähedale sõita ei saanud. Esmalt liikusime üle heinamaa, seejärel ületasime mööda langetatud puud vett täis kraavi ja jõudsime metsatukka. Metsatukk hakkas hõrenema, mustikad asendusid sinikate ja hiljem jõhvikatega ning jalg vajus kohati kuni pahkluuni vette. Pärast mõningast müttamist silmasime sondi juures askeldavaid elvalasi. Tõmbasime mätastel hinge ja sõime kuremarju, mida oli seal tõesti palju.
Tagasiteel kinnitasime keha teeäärses söögikohas Tikupoiss. Autos vaatasime kahe sondis olnud kaamera salvestusi. Hoolimata märgadest jalgadest veetsime kõik mõnusalt aega. Seltskond oli suurepärane ja kambavaim tugev. Viljandisse jõudes oli juba päris hämar. Päev oli seiklusrikas ja meeldejääv.
Johanna Saavaste 9.c
2.c klassi õppekäik Parika Väikejärve õpperajal
2.c klassi meenutused õppepäevast.
Mida Parika Väikejärve õpperajal teada sain?
1. Uurisime nelja puud: kask, mänd, kuusk, haab. Märkasime puude sarnasust inimestega.
2. Kogusime lehti, okkaid, käbisid, puude koort.
3. Kuusepuu on hea kõlaga ja kuusepuust lokulaud asendas vanasti külas/ talus telefoni.
4. Kuusepuust saab teha pille. Haavapuust laastule oli hea kirjutada, joonistada.
5. Puud koguvad endasse päikese soojust ja ahju kütmisel seda soojust tunnemegi.
6. Mitmete mängudega saime oma uusi teadmisi proovida.
7. Bussijuht üllatas meid Parika järvest püütud paari kilose haugiga. Oli see alles iludus!
Oleme jälle natuke targemad ja peame selle eest tänama oma toredat õpetajat Anne Maalat.
Kodutütarde õppekäik Ringhäälingumuuseumisse ja Ajakeskusesse
28. septembril käisime oma kooli kodutütardega Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil ja Wittenstein Ajakeskuses Paides. Türil tutvusime esemete ja materjaliga raadio algusaegadest ja teleajalooga. Eksponeeritud televiisorid andsid ülevaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Saime teada, et näiteks esimene plasmateleviisor maksis 10 000 eurot ehk 150 000 krooni. Kõige põnevam tegevus muuseumis oli telesaate tegemine. Mõtlesime välja uudised ja esitasime need päris enda saates. Ajakeskuses osalesime programmis "Rändame Eesti Vabariiki". Esimesel korrusel tutvusime eestlaste eluga muinasajal, kolmandal orduajaga, neljandal korrusel hiliskeskaegse kuningate ajaga. Saime jalutada mööda tolleaegset tänavat ja näha, kuidas inimesed keskajal riides käisid ja millist elu elasid. Järgmistel korrustel tutvusime tsaariajaga, okupatsiooniajaga, iseseisvunud Eesti Wabariigi ajaga. Viimasel korrusel ootas meid ees taasiseseisvunud Eesti aeg. Saime juurde uusi teadmisi ja oleme nüüd palju targemad! Õppekäigu toimumist toetas isamaalise hariduse programm.
Õppekäik "Puuga sõbraks"
Oli ilus hommik. Sõitsime bussiga Parika Väikejärve õpperaja juurde, kus meid rõõmsal meelel vastu võeti. Iga laps sai kaela kiletasku, et koostada „loodusraamatut” erinevate puude kohta. Sinna pidi koguma lapsele tuttavate puude osi: lehti, käbisid, puukoort, ... Vaatlesime, kuulasime, uurisime, kaalusime ja mõõtsime. Kogu tegevus käis mängu ja lustiga. Oligi aeg koju sõita. Oleme nüüd palju targemad ning puuga sõbrad.
2.b kl ja õpetaja Urve
8.a klassi retk loodusesse
10. septembril osalesime klassiga õuesõppepäeval "Rännates kodumaa matkateedel". Retk toimus Saarejõe matkarajal. Rada oli huvitav ja mitmete takistustega: maha langenud puud, libedad purded ja kohati väga porine tee. Päeva jooksul saime teada mitmeid vajalike matkatarkusi. Lõpuks pidime tegema lõkke ning saama sellel keema teevee. Kõik rühmad said sellega hakkama. Õppekäik lõppes ühise teejoomise ja saiakeste söömisega. Päev oli küll vihmane aga õpetlik ja tore.
Helerin Mets ja Tuuli Türk 8a klassist
6.c õppekäik Riisa rappa
Mina käisin oma klassiga 16. septembril Riisa rabas. Laudtee ääres nägime mustikaid ja jõhvikaid. Saime rabade kohta palju teada. Mina sain teada, et Soomaal on 5 aastaaega. Viies aastaaeg on üleujutus. Vahepeal tegime peatusi ning vaatlesime loodust. Tegime ka vaikuseminuti ning kuulasime, kuidas linnud laulavad ning puulehed sahisevad. Retke keskel tegime väikese söögipausi, kus saime loodust nautida. Kui retk hakkas lõppema, siis lubati meil väljaspool laudteed paljajalu kõndida. See õppekäik oli väga huvitav ja õpetlik ning panin nii mõnegi asja kõrva taha.
Elisabeth Siimu, 6.c
