1920 - 1940
Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasium
1940
- Viljandi Eesti Haridusseltsi Gümnaasium – esimene eesti õppekeelega gümnaasium Viljandis ja kolmas Eestis – saatis aastail 1920–1940 20 lennus ellu 948 haritud neidu, viimane lõpuaktus toimus 1940. aasta juunis.
1938
- Kool tähistab sügisel 30. sünnipäeva, vilistlased kingivad koolile õlimaali 27 aastat ühtejärgi direktoriametit pidanud Mihkel Varrikust.
Haridusseltsi õpetajad 1938. aastal
Esireas vasakult 1. Johan Meos, 2. Hilda Kaarmaa, 3. Gertrud Elisabeth Kapp, 4. Mihkel Varrik, 5. Ksenia Kurgvel, 6. Ella Parmakson, 7. Johannes Kurrik. Teine rida 1. Agu Tamm, 2. Marie Riismandel, 3. Alfred Kivirähk, 4. Johanna Müürissepp, 5. Maria Pääsuke, 6. Meta Sein, 7. Marie Kuumann, 8. Ksenia Muinaste, 10. Salme Mager, 11. Augustin Pung. Kolmas rida 1. Gustav Mootse, 2. Meeta Orgussaar, 3. Martin Terasmaa, 4. Parfeni Valgemäe, 5. Joosep Saar, 6. Hedvig Kross, 7. Astra Bürger.
Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium
1936
- VEHS loobub kooliga tegelemisest. Moodustatakse juriidilistes õigustes sihtasutus Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasium.
- Algkooli osas hakatakse rakendama segakooli printsiipi.
1933
- Võetakse kasutusele kooli vilistlasi ühendav rinnamärk, mille keskel on kujutatud haridust sümboliseeriv tõrvik. Märgi kavandi tegi kooli joonistamisõpetaja Gustav Mootse. Märki võis kanda rinnas, keti või paelaga kaelas ja ka sõlena.
- 19. märtsil, mil möödus 51 aastat C. R. Jakobsoni surmast, avatakse taas renoveeritud kooli saal.
- 10. novembri keskpäeval peetakse pidulik aktus õppeasutuse 25. sünnipäeva tähistamiseks, aktus kantakse kooli raadiosaatejaama kaudu üle ka kodudesse.
- Asutatakse vilistlaskogu stipendium, millest tasuti ühe andeka õpilase kooliraha.
- Koolis õpib 562 õpilast ja töötab 24 pedagoogi.
1932
- 23. novembril puhkeb koolis tulekahju, kõige rohkem saab kannatada suur saal, hävib Johann Köleri kavandatud lavaeesriie, suur osa raamatukogust seal hulgas ka Friedrich Kuhlbarsi raamatukogu, tiibklaver ja füüsikaklassi sisustus.
1928
- Tähistatakse kooli 20. sünnipäeva.
- Koolis õpib 511 õpilast.
Õpetaja Gustav Mootse joonistatud pilt koolimajast 1928
1923
- Viljandi Eesti Haridusselts ehitab koolile juurdeehituse Kõrgemäe tänavale. Tiibhoone avamise aktus ja pidulik õhtusöök korraldatakse 10. novembril, mil tähistatakse ühtlasi kooli 15. sünnipäeva – siit saab alguse ka hilisem kooli sünnipäeva tähistamise traditsioon novembris.
1922
- Õppetöö koolis käib kahes harus – gümnasiaal- ehk humanitaarharu ja reaal- ehk majapidamisharu.
VEHS tütarlaste gümnaasiumi õpetajad 1920. aasta 12. juunil
Teine rida vasakult 1. Minna Koik, 2. Theodor Koik, 3. Hilda Varrik, 4. Mihkel Varrik, 5. Jaan Lattik, 6. Margarete Põld, 7. Eduard Schönberg, 8. Elsa Hansen. Kolmas rida vasakult 1. Artur Jung, 2. Marie Jaakson, 3. Julius Vichmann, 4. Ella Parmakson, 6. Meta Schwartz, 7. Villem Ormisson. Neljas rida vasakult 1. Leontine Norden, 5. Jaak Siimer, 6. Anton Härma.
Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasium
1940
- Viljandi Eesti Haridusseltsi Gümnaasium – esimene eesti õppekeelega gümnaasium Viljandis ja kolmas Eestis – saatis aastail 1920–1940 20 lennus ellu 948 haritud neidu, viimane lõpuaktus toimus 1940. aasta juunis.
1938
- Kool tähistab sügisel 30. sünnipäeva, vilistlased kingivad koolile õlimaali 27 aastat ühtejärgi direktoriametit pidanud Mihkel Varrikust.
Haridusseltsi õpetajad 1938. aastal
Esireas vasakult 1. Johan Meos, 2. Hilda Kaarmaa, 3. Gertrud Elisabeth Kapp, 4. Mihkel Varrik, 5. Ksenia Kurgvel, 6. Ella Parmakson, 7. Johannes Kurrik. Teine rida 1. Agu Tamm, 2. Marie Riismandel, 3. Alfred Kivirähk, 4. Johanna Müürissepp, 5. Maria Pääsuke, 6. Meta Sein, 7. Marie Kuumann, 8. Ksenia Muinaste, 10. Salme Mager, 11. Augustin Pung. Kolmas rida 1. Gustav Mootse, 2. Meeta Orgussaar, 3. Martin Terasmaa, 4. Parfeni Valgemäe, 5. Joosep Saar, 6. Hedvig Kross, 7. Astra Bürger.
Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium
1936
- VEHS loobub kooliga tegelemisest. Moodustatakse juriidilistes õigustes sihtasutus Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasium.
- Algkooli osas hakatakse rakendama segakooli printsiipi.
1933
- Võetakse kasutusele kooli vilistlasi ühendav rinnamärk, mille keskel on kujutatud haridust sümboliseeriv tõrvik. Märgi kavandi tegi kooli joonistamisõpetaja Gustav Mootse. Märki võis kanda rinnas, keti või paelaga kaelas ja ka sõlena.
- 19. märtsil, mil möödus 51 aastat C. R. Jakobsoni surmast, avatakse taas renoveeritud kooli saal.
- 10. novembri keskpäeval peetakse pidulik aktus õppeasutuse 25. sünnipäeva tähistamiseks, aktus kantakse kooli raadiosaatejaama kaudu üle ka kodudesse.
- Asutatakse vilistlaskogu stipendium, millest tasuti ühe andeka õpilase kooliraha.
- Koolis õpib 562 õpilast ja töötab 24 pedagoogi.
1932
- 23. novembril puhkeb koolis tulekahju, kõige rohkem saab kannatada suur saal, hävib Johann Köleri kavandatud lavaeesriie, suur osa raamatukogust seal hulgas ka Friedrich Kuhlbarsi raamatukogu, tiibklaver ja füüsikaklassi sisustus.
1928
- Tähistatakse kooli 20. sünnipäeva.
- Koolis õpib 511 õpilast.
Õpetaja Gustav Mootse joonistatud pilt koolimajast 1928
1923
- Viljandi Eesti Haridusselts ehitab koolile juurdeehituse Kõrgemäe tänavale. Tiibhoone avamise aktus ja pidulik õhtusöök korraldatakse 10. novembril, mil tähistatakse ühtlasi kooli 15. sünnipäeva – siit saab alguse ka hilisem kooli sünnipäeva tähistamise traditsioon novembris.
1922
- Õppetöö koolis käib kahes harus – gümnasiaal- ehk humanitaarharu ja reaal- ehk majapidamisharu.
VEHS tütarlaste gümnaasiumi õpetajad 1920. aasta 12. juunil
Teine rida vasakult 1. Minna Koik, 2. Theodor Koik, 3. Hilda Varrik, 4. Mihkel Varrik, 5. Jaan Lattik, 6. Margarete Põld, 7. Eduard Schönberg, 8. Elsa Hansen. Kolmas rida vasakult 1. Artur Jung, 2. Marie Jaakson, 3. Julius Vichmann, 4. Ella Parmakson, 6. Meta Schwartz, 7. Villem Ormisson. Neljas rida vasakult 1. Leontine Norden, 5. Jaak Siimer, 6. Anton Härma.