Aastad 1908-1920



1920
  • 12. juunil lõpetab Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasiumi esimese lennu 23 neidu.
  • Henriette Laisaar oli ainuke, kes kooli asutamise aastal 1908 sisseastunutest kooli ka lõpetas.
  • Korraldatakse õpetajate ja lõpetajate ühine reis Soome.

1918

  • VEHS ostab põllumeeste seltsilt Jakobsoni tänava maja ja krundi, kool alustab uut õppeaastat omas majas ja uues riigis.
  • Kooli 10. sünnipäeval pannakse alus kringlisöömise traditsioonile.

1917

  • VEHS kooli õpilane Anna Vares läheb Vabadussõtta, võttes nimeks Peeter Ronk ja riietudes noormeheks. Teda autasustatakse hiljem Vabadusristiga.

Viljandi Eesti Hariduse Seltsi II järgu tütarlastekool-progümnaasium

1916

  • Riia õpperingkonnalt saadakse luba muuta kool täielikuks gümnaasiumiks.
  • Igal järgneval aastal avatakse üks kõrgema astme klass juurde.
  • Siiani oli saanud eelgümnaasiumi hariduse 84 tütarlast.
  • VEHS esimeheks valitakse Jaan Lattik.

1914

  • Peetakse teine Viljandi muusikapäev ja orgkomitees on põlluseltsi ja haridusseltsi kõrval ka laulu-ja mänguselts „Koit“.

1913

  • VEHS esimehe kohalt lahkub märtsis Villem Reiman, tema asemele valitakse G. Rosenberg.

1912

  • Lõpetab esimene progümnaasiumi lend – 23 neidu.
  • 12. jaanuaril kinnitatakse uueks koolijuhatajaks Mihkel Varrik, kes jääb pikkadeks aastateks kooli juhtima.
  • Koolis õpib 165 õpilast ja õpetajateks on Jaan Lattik, S. Vosdvishensky, Hilda Raska, Margarethe Põld, Alma Jürisson, Herbert Lampson, Jaak Siimer ja Eduard Schönberg.

1911

  • 12. juunil korraldavad haridusselts ja põlluselts maja õuel kõlakojas maakondliku laulupäeva, esineb 24 sega- ja kuus meeskoori ning kuus puhkpilliorkestrit, kokku on esinejaid ligi 700. Suurem osa ürituse tulust läheb koolile.

1910

  • Pannakse alus traditsioonile korraldada igal kevadel kogu kooliperele matk Loodi metsa.
  • Õppeaasta lõpul on koolis 101 õpilast ja peale koolijuhataja töötab veel viis õpetajat.

1909

  • Koolijuhatajaks valitakse Jaan Lattik.
  • Põllumeeste seltsi majale ehitatakse puidust teine korrus, saades nii juurde seitse klassiruumi.

1908

  • 10. jaanuaril asutatakse Viljandi Eesti Haridusselts (VEHS), mille põhikiri kinnitati detsembris Riia õpperingkonna kuraatori poolt. Seltsi astus 64 inimest. Seltsi juhatajaks valitakse Villem Reiman.
  • Viljandi Eesti Haridusseltsi II järgu tütarlastekooli avaaktus toimub 1. septembril, uue kalendri järgi 14. septembril kell 13. Avatakse kaks klassi, kus asub õppima 45 tütarlast. Asutamisel olev kool oli neljas eestikeelne progümnaasium Eestis. Õppetööks üüritakse ruumid Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsilt (VEPS).
  • Koolijuhatajaks valitakse Jaan Rekkand.
  • Esimese õpetajana võetakse tööle Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetanud Hilda Raska, kellest saab hiljem koolijuhataja Varriku abikaasa.
  • Kooli juhtlauseks saab Villem Reimani lause „Tulevik on noorte ja julgete päralt“.

 

 

PILDIGALERII 1908-1920

 

1920
  • 12. juunil lõpetab Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasiumi esimese lennu 23 neidu.
  • Henriette Laisaar oli ainuke, kes kooli asutamise aastal 1908 sisseastunutest kooli ka lõpetas.
  • Korraldatakse õpetajate ja lõpetajate ühine reis Soome.

1918

  • VEHS ostab põllumeeste seltsilt Jakobsoni tänava maja ja krundi, kool alustab uut õppeaastat omas majas ja uues riigis.
  • Kooli 10. sünnipäeval pannakse alus kringlisöömise traditsioonile.

1917

  • VEHS kooli õpilane Anna Vares läheb Vabadussõtta, võttes nimeks Peeter Ronk ja riietudes noormeheks. Teda autasustatakse hiljem Vabadusristiga.

Viljandi Eesti Hariduse Seltsi II järgu tütarlastekool-progümnaasium

1916

  • Riia õpperingkonnalt saadakse luba muuta kool täielikuks gümnaasiumiks.
  • Igal järgneval aastal avatakse üks kõrgema astme klass juurde.
  • Siiani oli saanud eelgümnaasiumi hariduse 84 tütarlast.
  • VEHS esimeheks valitakse Jaan Lattik.

1914

  • Peetakse teine Viljandi muusikapäev ja orgkomitees on põlluseltsi ja haridusseltsi kõrval ka laulu-ja mänguselts „Koit“.

1913

  • VEHS esimehe kohalt lahkub märtsis Villem Reiman, tema asemele valitakse G. Rosenberg.

1912

  • Lõpetab esimene progümnaasiumi lend – 23 neidu.
  • 12. jaanuaril kinnitatakse uueks koolijuhatajaks Mihkel Varrik, kes jääb pikkadeks aastateks kooli juhtima.
  • Koolis õpib 165 õpilast ja õpetajateks on Jaan Lattik, S. Vosdvishensky, Hilda Raska, Margarethe Põld, Alma Jürisson, Herbert Lampson, Jaak Siimer ja Eduard Schönberg.

1911

  • 12. juunil korraldavad haridusselts ja põlluselts maja õuel kõlakojas maakondliku laulupäeva, esineb 24 sega- ja kuus meeskoori ning kuus puhkpilliorkestrit, kokku on esinejaid ligi 700. Suurem osa ürituse tulust läheb koolile.

1910

  • Pannakse alus traditsioonile korraldada igal kevadel kogu kooliperele matk Loodi metsa.
  • Õppeaasta lõpul on koolis 101 õpilast ja peale koolijuhataja töötab veel viis õpetajat.

1909

  • Koolijuhatajaks valitakse Jaan Lattik.
  • Põllumeeste seltsi majale ehitatakse puidust teine korrus, saades nii juurde seitse klassiruumi.

1908

  • 10. jaanuaril asutatakse Viljandi Eesti Haridusselts (VEHS), mille põhikiri kinnitati detsembris Riia õpperingkonna kuraatori poolt. Seltsi astus 64 inimest. Seltsi juhatajaks valitakse Villem Reiman.
  • Viljandi Eesti Haridusseltsi II järgu tütarlastekooli avaaktus toimub 1. septembril, uue kalendri järgi 14. septembril kell 13. Avatakse kaks klassi, kus asub õppima 45 tütarlast. Asutamisel olev kool oli neljas eestikeelne progümnaasium Eestis. Õppetööks üüritakse ruumid Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsilt (VEPS).
  • Koolijuhatajaks valitakse Jaan Rekkand.
  • Esimese õpetajana võetakse tööle Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetanud Hilda Raska, kellest saab hiljem koolijuhataja Varriku abikaasa.
  • Kooli juhtlauseks saab Villem Reimani lause „Tulevik on noorte ja julgete päralt“.

 

 

PILDIGALERII 1908-1920