1940-1976

C.R. Jakobsoni nim Viljandi I Keskkool

1976

• Lõpetab tegevuse ainuke vaid gümnaasiumklassidega keskkool Eestis. Viimast korda heliseb Jakobsoni tänava majas vilistlaste poolt kingitud hõbekell.

• 1. septembril algab õppeaasta vastvalminud koolimajas Männimäel. Kool on muudetud jälle nn torukooliks ja põhikooliõpilased ootavad keskkooliõpilasi, kes marsivad läbi linna uue koolimaja avaaktusele. Istutatakse tamm.

1975

• Direktoriks saab Evald Laprik, kes hakkab koordineerima uue koolimaja ehitamist Männimäele.
• 7. oktoobril märgitakse maha uue kooli piirjooned ja pannakse pidulikult paika nurgakivi.
• Õpetaja Rein Grünbach kujundab kooli teenetemedalid, embleemi ja mütsimärgi.

1974

• Ilmub kooli kirjanduslik almanahh Eelkaja.

1973 õppenõukogu

Esimene rida vasakult Renathe Vares, Linda Koit, Niina Kurve, Robert Meister, Siiri Kaasik, Juta Anso, Hilja Peterson. Teine rida vasakult Asta Freiberg, Eha Schmidt, Elvi Meidla, Veera Veermäe, Damara Mätas, Evi Jänes, Vaike Keerutaja, Liivi Sooaluste, Ester Kuusmik. Kolmas rida vasakult Maia Purje, Helga Mägedi, Marlen Elmik, Alli Lunter, Aita Schulmann, Tiina Kungla, Tatjana Suvorov, Tiiu Aunapuu. Neljas rida vasakult Lev Braschinsky, Endel Meidla, Andres Haavasalu, Veljo Aava, Rein Grünbach, Heiki Raudla, Jaak Tamm.

1972

• Aastast 1972 hakkavad viie kooli võistlusest osa võtma ka põhikooliõpilased nn matemaatika eelvõistlusel.

1971

• Avatakse kirjanduse suuna süvaõppeklass.

1968

• Avatakse matemaatika-füüsika süvaõppeklass.

1967

• Kooli direktoriks saab Robert Meister.
• Koolis on 16 klassikomplekti, õpib 470 õpilast ja õpetab 32 õpetajat. Töötab 17 klassivälist ringi, tootmisõpetus toimub 32 õpperühmas ja saab omandada 10 eriala.

1966

• Lõpetab kaks lendu vene klasside õpilasi – 10. ja 11. klass – ning nooremate klasside õpilased lähevad tagasi uuesti avatud vene keskkooli.

1965

• Saab alguse viie kooli võistlus reaalainetes. Esimesel kohtumisel võistlevad Tartu 1. keskkool (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium), Nõo keskkool (praegune Nõo Reaalgümnaasium) ja meie kool. Mõne aasta pärast liituvad veel Miina Härma Gümnaasium ja Tartu Tamme gümnaasium.

1964

• Kool radiofitseeritakse ja hakkavad toimuma regulaarselt raadiosaated.
• Toimub suurejooneline rahvaste sõpruse festival välisdelegatsioonide osavõtul.

1962

• Kool muudetakse ainult keskkooliklassidega kooliks, kus on erinevatel aegadel 5–7 paralleelklassi. See on ainulaadne kool kogu Eestis. 1. septembril alustab kooliteed umbes 600 keskkoolinoort. Kooli tulid kokku Viljandi 2. keskkooli ja vene õppekeelega Viljandi 3. keskkooli õpilased ja alustas tööd seitse 9., viis 10. ja viis 11. klassi. Õpetajaid oli 65. Tootmisõpetuse alal töötas 35 õppegruppi, valida sai ehitaja, autoremondilukksepa, kuduja, müüja, koka, õmbleja, sidetöötaja ja lasteaiakasvataja ameti vahel.
• Pannakse alus  nelja kooli kohtumisele spordis Tallinna 42, Riia 49, Jelgava 4 ja meie kooli vahel, koolid on tänaseks vahetunud kuid traditsioon kestab.

1961

• Kooliprogrammi võetakse kohustuslik tootmisõpetus ja -praktika, õpilane pidi 9. klassi astumisel valima eriala ja kursuse lõpul sooritama baasettevõttes kvalifikatsioonieksami. Õppetöö toimus kuus päeva nädalas, millest üks päev oli määratud tootmisõpetuseks.

1960

• Direktoriks saab Niina Kurve.
• Hakatakse korraldama rahvaste sõpruse õhtuid. Esimene sõprusõhtu toimub novembris ja kohale tuleb ka bussitäis Cesise 1. keskkooli õpilasi ja õpetajaid.

1960 õppenõukogu

Esimene rida vasakult Artur Koort, Lea Moks, Evi Veliste, Renathe Vares, Mari Riismandel, Karl Naanuri, Hilda Jaakson, Niina Kurve, Leili Moller, Hugo Tsirnask. Teine rida vasakult Maie Kigaste, Aime Tamm, Maimu Maiste, Asta Moora, Virgi Jalakas, Helle Randaru, Siivi Priks, Heldi Peep, Sunda Naanuri , Anni Grüner, Anna Saarend, Tatjana Suvorov. Kolmas rida vasakult Alma Peikre, Kaie Lumera, Marlen Elmik, Margot Pani, Aino Kuresoo, Veera Veermäe, Damara Mätas, Salme Mager, Helene Vilja, Valentina Rosenberg, Leida Liigus, Aita Schulmann. Neljas rida vasakult Helmi Kriisa, Helge Lehtla, Salme Tsirnask, Endel Meidla, Eduard Pelt, Enn Koit Anton Animägi, Endel Suigusaar, Anna Palm, Koidula Aasa, Alice Animägi.

1959

• Koolis toimub vilgas klassiväline tegevus ja isetegevus – naiskoor, segakoor, kuus ansamblit, solistide ring, 35-liikmeline puhkpilliorkester, estraadiorkester. Õpilane Ingrid Koortmann kirjutas naiskoori lipulaulu teksti, mille hiljem viisistas Gustav Ernesaks. Tegutsevad kirjandusring, näitering, spordisektsioonid ja Punase Risti algorganisatsioon. Töötab käsitööring. Õpilased kingivad kooli raamatukogule 318 uut raamatut. Pioneerid koguvad vanarauda ja vanapaberit ning peavad kirjavahetust teiste liiduvabariikide õpilastega.

1958

• Tähistatakse kooli 50. aastapäeva.
• Võetakse taas kasutusele kooli lõpumärk, mis küll erineb esimesest, 1938. aastal loodud märgist, aga alles on tungal, mille kujutis on aastakümneid olnud ka kooli saalis lava kohal.
• Moodustatakse uuesti vilistlasnõukogu, ka Tallinna haru.
• Asutatakse vilistlasnaiskoor Tungal, koorijuht on Artur Koort.
• Taastatakse kooli sünnipäeval kringlisöömise traditsioon.
• Koolimaja seinale paigaldatakse marmortahvel kirjaga „Selle maja ehituse organiseeris ühistöö korras aastatel 1881–1882 C. R. Jakobson“.
• Avatakse kooli ajaloo tuba.
• Klassikomplekte on 23, õpilasi 853.

1956

• Jakobsoni 115. sünniaastapäeval saab kooli nimeks Carl Robert Jakobsoni nimeline Viljandi 1. Keskkool.
• Jakobsoni mõte „Küll on meil ka kätetööd tarvis, aga ilma vaimutööta läheme hukka“ saab kooli motoks.

Viljandi I Keskkool

1952

• Kool muudetakse segakooliks. Viljandi 1. Keskkool ja Viljandi II Keskkool (poistekool) vahetavad õpilasi.
• Õpilasi on koolis 679, kommunistlikke noori 112.

1951

• Kooli direktoriks saab Karl Naanuri.

1948/1949

• Õppeaasta algul on koolis 729 õpilast ja 21 klassikomplekti, kaasa arvatud pedagoogiline klass.
• Oktoobris valmivad abiturientide kavandi järgi sinimustvalge mõõga ja hõbedase kotkaga lõpumärgid. Juunis algab kohtuprotsess, kus 13 õpilast ja nende klassijuhatajat Johannes Kurrikut süüdistatakse nõukogudevastases õõnestustöös. J. Kurrik saadetakse Komi vangilaagrisse, kus ta sureb 1954. aastal.
• Märtsis toimub küüditamine.

1948 õpetajad

Esimene rida vasakult Frieda Rosenberg, Salme Laar, Paula Ronk, Juta Anso, Kadri Ronimois. Teine rida vasakult Artur Koort, Renathe Vares, Enn Koit, Leida Peiker, Hili Kukk, August Kiisla. Kolmas rida vasakult Märt Mõtuste, Anna Muni, Leida Liigus, Johanna Müürisepp, Johannes Kurrik. 1960 õppenõukogu

1946

• Direktoriks saab Leida Peiker.
• Kooli juures avatakse pedagoogiline klass algkooliõpetajate koolitamiseks, kus õpib 21 noort, mis tegutses 1955. aastani ja mille lõpetas 140 tulevast algklasside õpetajat.

1945

• Direktoriks saab aastaks Augustin Pung.
• Kevadel lõpetab kooli 69 tütarlast, neist seitse medaliga.

1944

• Nõukogude võimu kehtestamisega algab kool oktoobris ja direktoriks saab õpetaja Johannes Kurrik.
• Kooli nimi taas Viljandi 1. Keskkool.
• Koolis on 17 klassikomplekti, õpib 651 õpilast ja töötajaid 33.
• Avatakse punanurk ja pioneeride tuba, hakkavad tööle pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon.

Viljandi I Gümnaasium

1944

• Õppeaasta lõpeb juba märtsis. Abiturentide lõpuaktus toimub direktor Varriku korteris, mis asus koolimaja vastas üle tee. Lõputunnistuse said 50 neidu.

1941

• Algab Saksa okupatsioon.
• Kool saab nimeks Viljandi I gümnaasium. Õppetöö toimub kuni 1944. aastani väga lünklikult ja ainult osades kooli ruumides, Saksa okupatsiooni ajal on taas direktoriks Mihkel Varrik.

Viljandi I Keskkool

1941

• 14. juunil toimub küüditamine.
• Algab II maailmasõda.

1940

• Juunipöörde tagajärjel kool riigistatakse.
• Septembris alustab kool õppetööd uute õppekavade järgi uues riigis ja saab nimeks Viljandi I keskkool.

• Direktoriks saab Robert Rägastik.

PILDIGALERII 1940-1950

PILDIGALERII 1950-1960

PILDIGALERII 1960-1970

PILDIGALERII 1970-1976